Aleksandr Ivanovi jääb oma kuldmedalist ilma. Foto: Reuters/Scanpix
Doping
24. märts 2019, 16:20

HÄBI! Venemaa koduse MMi hiilgefassaad sai tagantjärele järjekordse dopingupleki

2013. aasta 18. augusti hilisõhtul võisid venelased hõisata. Just nemad kroonisid 14. kergejõustiku maailmameistrivõistluste medalitabeli tipus seitsme kuldmedaliga. Kuus aastat hiljem on asjalood ning emotsioonid aga tunduvalt teistsugused. 

Viimane löök Venemaa kodaratesse tuli laupäeval, mil Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) otsustas tagantjärgi tühistada käija Aleksandr Ivanovi tulemused vahemikus 9. juuli 2012 kuni 17. august 2014.

See tähendab, et Ivanov jääb ilma oma 2013. aasta MM-kullast, aasta hiljem kaela saadud EM-hõbedast ning ka 2012. aasta juunioride EM-hõbedast. 

Venemaa Kergejõustiku Liidu avalduses toodi põhjenduseks suured ja ebaregulaarsed muutused Ivanovi verepassis, mis viitavad keelatud ainete, ilmselt erütropoetiini, tarvitamisele. 

Ivanov oli üks viimaseid kurikuulsa käimistreeneri Viktor Tšjogini õpilasi, kelle osas IAAF ja Rahvusvaheline Antidoping (WADA) veel otsust polnud langetanud. Tšjogin ise omab eluaegset spordis tegutsemise keeldu, kuna teda on karjääri jooksul seotud juba üle 30 erineva dopingujuhtumiga. 

Lisaks määrati Ivanovile kolmeaastane võistluskeeld, mis hakkas kehtima 2017. aasta maikuust, mil kahtlused tema patustamise osas päevakorda tõusid. 

Tagantjärele tõuseb uueks maailmameistriks seega hiinlane Chen Ding, hõbe kuulub nüüd hispannlasele Miguel Angel Lopezele ning kuus aastat hiljem saab pronksmedali omanikuks portugallane Joao Vieira. 

2013. aasta koduse MMi esialgsest seitsmest kuldmedalist on Venemaal nüüd alles seega vaid kolm. Meeste kaugushüppes tuli maailmameistriks Aleksandr Menkov, naiste teivashüppes Jelena Isinbajeva ja naiste 20 km käimises Jelena Lašmanova.

Sealjuures andis samuti Tšjogini näpunäidete järgi treeninud Lašmanova kõigest järgmisel suvel positiivse dopinguproovi, mille eest talle määrati kaheaastane võistluskeeld.