Talisport

Tõsiselt alavahetust kaaluv Ränkel: Kõiv ütles, et tal on üle hea relv, millega nulle lasta (17)

Jarmo Jagomägi, 25. märts 2019, 14:26
Raido Ränkel. Aldo Luud
Seefeldis lahvatanud dopinguskandaali järel, kus patuste seas olid ka kolm Eesti murdmaasuusatajat, hakati Maarjamaal rääkima ala väljasuremisest. Kohalikke tippe koondav Team Haanja lagunes ning nii mõnigi sportlane jäi piltlikult öeldes peavarjuta. Seetõttu on ka Raido Ränkel (29) lahkteel, pole sugugi välistatud, et karjääris tuleb valida uus suund.

Lõppenud nädalavahetusel Eesti murdmaasuusatamise meistrivõistlustel kolm kulda noppinud Ränkel võib senise meelisala vahetada laskesuusatamise vastu. Ülemineku muudab veelgi tõenäolisemaks tõik, et vanameistrid Kauri Kõiv (35) ja Roland Lessing (40) sooviksid igal juhul suurelt areenilt taanduda.

„Kõiv ütles mulle ükspäev, et tal on üle üks hea relv, millega nulle lasta. Vihjas, et võiksin proovida,“ kommenteerib Ränkel Õhtulehele potentsiaalset alavahetust. „Ega kummalgi alal pole praegu seis väga hullult kiita. Laskesuusatamises läksid vanemad mehed ära, ainult mõned on alles, kes MK-l suudavad sõita. Võiks ju proovida. Aga pole veel kindel valik.“

Palju oleneb Eesti suusaliidu visioonist ja võimalustest. Kui Ränkelile sobivaid tingimusi ei pakuta, võibki ta laskesuusaperega ühte heita.

„Haanjas on ju korralik lasketiir. Kevadperioodil, kui teised puhkavad, on hea harjutada,“ lisab Ränkel, kellel otsest kokkupuudet laskesuusatamisega siiani pole. „Paar korda olen seda relva käes hoidnud. Kaitsevägi on samuti läbitud, olen relva käes hoidnud ja märkidele pihta saanud. Kunagi käisin silmaopil ka ära, nüüd on hea kullipilk.“

Suusakiiruselt suurt eelist pole

Endine laskesuusataja ning praegu eksperdi rollis olev Margus Ader loodab, et Ränkeli mõttevälgatus saab teoks.

„Olen kahe käega poolt, lõpuks hakkavad mehed õigele poole vaatama. Kui 30ndaks eluaastaks oled üht asja proovinud, siis tegelikult ongi üsna õige midagi veel proovida. Laske- ja murdmaasuusatamine on väga lähedased spordialad. Kui tahtmist on, siis laskmise suudab hea mees ära õppida aasta-kahega, kehvem mees ei saa sellega terve elu hakkama,“ arutleb ta.

Ader usub, et kõige olulisem ongi tahtejõud. „Kui Raido väga tahab, siis õpib ta laskmise vähemalt sellisele tasemele, et on võimalik MK-l sõita punktidele,“ sõnab laskesuusaspets.

Tõsi, vähemalt esialgu tuleb kahe jalaga maa peale jääda. Murdmaa MK-etappidel pole Ränkel just üleliia tihti 40 parema sekka mahtunud ning oluliselt kergemaks ei läheks ka laskesuusas. Keskmine suusatase on ehk veidi madalam, kuid mitte oluliselt.

„Arvan, et Ränkel on suusakiiruselt umbes samal tasemel Kalev Ermitsa ja Rene Zahknaga. Nemad on laskesuusatajate seas keskmikud. Kui Raido oleks natuke parem, on puhas rõõm, aga pigem on nad enam-vähem samal joonel,“ usub Ader ning lisab, et kehva lasketabavusega punktikohale ilmselt asja poleks.

Kiigates ajalukku, on laskesuutajad oma taset korduvalt demonstreerinud. Murdmaarajalt on esikohti noppinud näiteks Ole Einar Björdalen ja Lars Berger. „Julgen väita, et Johannes Thingnes Bö jõuaks murdmaa 15 km vabatehnikasõidus esikuuikusse,“ toob Ader näite praegusest ajast.

Harjumine võtab aega

Kui maailmamastaabis on üleminek ühelt alalt teisele üsna tavapärane, siis Eestis mitte nii väga. Küll aga on selle tee ette võtnud Priit Narusk, kes 2009. aasta kevadel, 31aastaselt, murdmaa laskesuusatamise vastu vahetas. Ühtekokku katsetas ta kaks hooaega, kuid midagi säravat ei õnnestunud saavutada.

„Et üldse asjast aru saada, kulub põhimõtteliselt terve hooaeg. Kindlasti pole nii, et kevadel hakkad harjutama, novembris teed esimesed stardid ja arvad, et oled valmis. Kohanemine võistluskiiruse, relvaga, kõigi laskmisprotseduuridega ja ettevalmistus on hoopis teistsugune,“ räägib Narusk, kes jõudis korra MK-punktidele, oma kogemusest.

Ja muidugi tuleb harjuda lisapagasi ehk 3,5 kg relvaga seljas. „See muudab oluliselt sõidutehnikat,“ selgitab Narusk.

Ader lisab: „Asend on veidi teistsugune. Ülakeha ei saa nii palju alla tuua. Kui liialt kummardad, tuleb kukla peale 3,5 kg kaasa. Peab sõitma sirgema seljaga, ülakeha rohkem paigal.“

Ränkel ise väikese lisakoorma pärast ei pabista. „Võib-olla tuleb endal 3,5 kg maha võtta, siis asendab relv selle kaalu ära,“ naljatab ta.

***

Murdmaasuusatamise on laskesuusatamise vastu vahetanud paljud, mõned on seda teinud edukamalt, teised mitte nii väga.

Tõelistest tippudest saab välja tuua näiteks olümpiavõitja Björn Ferry ja aastaid MK-sarja valitsenud Magdalena Forsbergi. Tõsi, esimene neist vahetas ala üsna noores eas.

Lähiajaloost tasub ära mainida Kaisa Varis ja Evi Sachenbacher-Stehle, kes vahetasid murdmaa laskesuusatamise vastu 31aastaselt.

Praegustest tegijatest väärib märkimist Denise Hermann. Sakslanna krooniti 10. märtsil sprindis laskesuusatamise maailmameistriks, 2014. aasta Sotši olümpialt võitis ta murdmaa teatesõidu pronksi.

Erinevaid sarnaseid näiteid leiab hulgi.

***

Raido Ränkeli parimad individuaalsõidud

MK-etapil: klassikasprindi 15. koht (24.11.2017)
Olümpial: 15 km vabatehnika 59. (16.02.2018)
MMil: 15 km klassikatehnika 34. (01.03.2017)

17 KOMMENTAARI

j
juga 26. märts 2019, 00:20
Kuigi laskesuusatamises on märk suur nagu laudauks, pole seda kõrge pulsi pealt üldse nii lihtne tabada. Samas lisaks veel see, et ega mõne kuuga laskma ei õpi. Ja nagu teistegi aladega, mõni ei õpigi. Nii et ega see nüüd nii lihtne ka ei ole. P.S. Olen ise laskmises mitmekordne Eesti meister.
k
Kõik on ametid. 25. märts 2019, 20:00
Mis leiba annavad.
Loe kõiki (17)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee