MÕTTEAINET JAGUB: Eesti koondise sügisene 3:3 viik Ungariga andis küll tulevikuks lootust, kuid viimasel ajal pole paljud fännid enam mängupildiga rahul. Foto: Martin Ahven
Jalgpall
31. märts 2019, 20:00

Eesti koondise paradoks: kõrged ootused vs reaalsed oskused (1)

Eesti jalgpall otsib tasakaalu. Tundub, et üldsuse ootused, reaalsustaju ja julgelt unistamine pole veel tervikuks sulandunud.

Eesti jalgpall otsib tasakaalu. Tundub, et üldsuse ootused, reaalsustaju ja julgelt unistamine pole veel tervikuks sulandunud.

„Tooksin kõiki ajakirjanikke maa peale tagasi. Peaksime iga võidu üle rõõmu tundma. Meil pole praegu olukord, kus lähme ja lööme jalaga ukse lahti nende pisikeste vastu,“ ütles Martin Reim pärast 1:0 võitu Gibraltari üle.

Koondise peatreener viitas üsna selgelt, et tema tiimilt oodatakse kohati liiga palju. Aga kuidas on ikkagi läinud nõnda, et Eesti ei suuda isegi miniriike kindla peale nüpeldada? Fännid usuvad, et seda pole ju palju loota. „Hea küsimus. Mõned aastad tagasi olime väikeste vastu mängides justkui suur jalgpalliriik. Nüüd on olukord võrdsustunud,“ arutleb kogenud juhendaja ja jalgpalliliidu akadeemia eestvedaja Marko Lelov. Tõsijutt, viimases MM-valiksarjas võideti seda sama Gibraltarit 4:0 ja 6:0.

Edasi lugemiseks: