ÕHTULEHE ÜMARLAUD | Riia VEF kurvastab BC Kalev/Cramot ka viiendat korda (1)

1. Poolfinaalis kohtub meie esiklubi BC Kalev/Cramo Riia VEFiga. Võistkonnad lähevad sel hooajal vastamisi viiendat korda, kõik senised mängud on lõppenud lõunanaabrite võiduga. Mida peab Cramo eelnevaid kohtumisi silmas pidades teisiti tegema, et VEF lõpuks alistatud saaks?

AK: Loomulikult tuleb pidurdada VEFi kolmesekütte ja selleks on parim relv raudne distsipliin. Mingeid kohti lätlastel ikka tekib, aga lasta tabada neil üle kümne kolmese on kurjast.

Ent sama suur probleem on senistes mängudes olnud Kalev/Cramo rünnak. Eesti esiklubi on visanud vastavalt 66, 74, 75 ja 82 punkti. Võrdluseks, pärast 4. veebruaril VEFile kaotamist ületas Cramo neljas kohtumises järjest üle 100 silma. Viimati uhati Poola klubi Zielona Gora võrku koguni 117 punkti.

Ilmselt tuleb tulele vastata tulega ja mängida pigem Läti korvpalli iseloomustavat kiiret korvpalli. Poolkiiretest rünnakutest tekib paremaid võimalusi ka selle hooaja skooriliidril Arnett Moultrie’l. Kui Moultrie’l on ruumi, ei tohiks vastaste tsenter Steve Zack talle väga palju vastupanu osutada. Võrreldes seniste matšidega peaks hoopis teine mees olema ka Tony Wroten. Ka talle sobib ülikiire stiil.

JJ: Parandama kaitsemängu. Tänavuse hooaja enamikes mängudes on Kalev/Cramo vastase lihtsalt üle visanud. Mängud Riia VEFiga on aga näidanud, et nende vastu puhtalt skoorimisega ei saa. Läti klubi peatreener on siiani Cramo lootsi selgelt üle kavaldanud nii rünnakul kui ka kaitses.

Kui kalevlased suudavad kaitses agressiivselt tegutseda ja VEFi kaugviskeid piirata, on nad reedel kindlalt favoriidid. Lihtsad korvid kiir- ja poolkiiretest rünnakutest on Eesti meisterklubi jaoks äärmiselt vajalikud. Neid saavutab vaid hea kaitsega.

HL: Tuleb oma mäng peale suruda. Cramo peatreener Donaldas Kairys on hooaja jooksul sõnanud, et tema hoolealuste kõrge tempoga stiil ei tulene mitte soovist rahvast lõbustada, vaid sobib lihtsalt Cramole.

Kolmes VEFi vastu kohtumises on Cramo visanud 75 või vähem punkti. Vaadates Ühisliigat, kus Eesti meistrite keskmine silmasaak on 89,1, on see fakt üllatav.

Muidugi, vaevalt oleks VEFil midagi kõrge tempo vastu. Väledaid ja osavaid pallureid on seal küll, lisaks peaks kiire mäng tekitama rohkem viskevõimalusi kaugviseteks, mis neile samuti mokkamööda on.

2. Kes võidab Eesti-Läti liiga?

JJ: Riia VEF. Olen üsna kindel, et võitja tuleb paarist Kalev/Cramo - VEF. Nende omavahelises matšis kallutavad lätlased kohtumise enda kasuks tahtejõuga. Kardan, et nii mõnegi kalevlase mõtted võivad olla eelkõige VTB Ühisliiga play-off´i jõudmise juures, seetõttu võib kanntada ka motivatsioon nädalavahetusel 100% pingutada.

HL: VEF. Cramol on riialaste vastu kindlasti suur motivatsioon, kuna kõik selle hooaja omavahelised mängud on läinud VEFile, lisaks mängitakse finaalturniir ju Tallinnas. Aga. Kui üks võistkond on hooaja jooksul korduvalt teist võitnud, tundub tõenäoline, et poolfinaal Cramo ja VEFi vahel kuulub lätlastele.

Teises poolfinaalis mängiv Ventspils on mõistagi samuti tugev tiim. Aga Eesti-Läti liiga vaat et parima mängujuhi Aaron Johnsoni eemalejäämine vigastuse tõttu paneb nende lootustele suure põntsu.

AK: Kalev/Cramo. Hindaksin Kalevi, VEFi ja Ventspilsi võimalusi üsna võrdseks. Ventspilsile annab eelise lihtsam vastane poolfinaalis (Ogre), aga puudu on nende põhimängujuht Johnson.

Kalevi ja VEFi duellis on raske kummalegi eelist anda. Mõlemad on hooaja lõpus olnud heas hoos, VEFi kasuks räägivad senise hooaja neli võitu, Kalevil on koduväljakueelis. Ma ei tea miks, aga sisetunne ütleb, et kalevlased suudavad nukra seeria lõpuks murda.

Teoreetiliselt peaks eeldatav finaalivastane Ventspils olema natukene paremini seeditav. Kalevi koosseis on neist igas liinis natuke üle, eriti pärast Johnsoni vigastust.

3. Milline on sinu üldmulje ühise liiga debüüthooajast?

HL: Ei midagi uut siin päikese all. Sisuliselt on ju endiselt tegemist Balti liigaga, kust on puudu Leedu klubid. Tõsi, pean tõdema, et eelistan Eesti-Läti ettevõtmist suuremamahulistele Eesti meistrivõistlustele, sest lõunanaabritega koos müttamine on põnevam kõigile asjaosalistele.

Eelnev jutt pole aga mingi etteheide Eesti ja Läti alaliitudele. Loodetavasti suudetakse finaalturniiriks saali meelitada ohtralt fänne, samamoodi hoian pöialt, et uuel hooajal leiaks tribüünidele tee rohkem inimesi.

JJ: Nii ja naa. Ühest küljest pakkus aasta varasemast põnevamaid matše, kuid oma olemuselt meenutas hooaeg endist Balti liigat, lihtsalt leedulasteta. Keskmine mängutase pole just üleliia kiita, suurt triot kellelgi hammustada ei õnnestunud.

Samas, arvestades Eesti klubide hetkeseisus, tuli ühine liiga igal juhul kasuks. Tulevikuks on aga õhus palju küsimärke. Kindlasti oleks Kalev/Cramo kõrvale Eestis vaja teist tippklubi. Lisaks pole kuigi selge, kui atraktiivne on pusimine Eesti ja Läti keskmiku või tagaotsa satside vahel. Avahooaeg rahvast saali ei meelitanud, raske näha põhjust, miks publikuarv peaks hüppeliselt ka näiteks tuleval hooajal kasvama.

AK: Usun, et mängijatele on see formaat kasulikum kui pelgalt Eesti klubidega mängimine. Kui kasulik, näitab tulevik.

Enda tunded on ka sarnased, olen leigelt optimistlik. Põhiturniiri oli natuke huvitavam jälgida kui viimastel aastatel, aga ainult natuke. Veerand mängudest ehk Läti klubide omavahelised heitlused jätsid täiesti külmaks, aga selle eest oli põhiturniiri lõpp põnev. Tõsi, suures plaanis ei muutnud play-off’i pääsemine Eesti keskmike jaoks midagi, veerandfinaalis välja langemine oli ju kindel. Suurem kasu tekkis näiteks Tartule Eesti meistrivõistluste paremast asetusest.

Reedel algav finaalturniir tekitab natuke elevust, aga võiks tekitada rohkem. Kui Kalev/Cramo pääseb VTB Ühisliigas kaheksa parema hulka, oleks just see nende hooaja tipphetk, mitte Eesti-Läti liiga võitmine.