BC Kalev/Cramo Tony Wroten (palliga) on kaitsjatest priiks saanud. Eesti-Läti finaalturniiril ei õnnestunud Cramol siiski Riia VEFist jagu saada.Foto: Martin Ahven
Spordiblogi
7. aprill 2019, 19:48

Henry Lääne | Quo vadis, Eesti-Läti liiga? (3)

OlyBet Eesti-Läti korvpalliliiga debüüthooaega tuleb pidada kordaläinuks. Ükski meeskond rahaliste probleemide tõttu kuristikku ei langenud, mängud toimusid ja võitja selgitati. Sellest hoolimata on klaar, et liiga paigal tammumisest pole keegi huvitatud.

Küsimus, mida on vaja teha edasi sammumiseks, on muidugi miljoni euro vääriline. Pole kahtlustki, et Eesti ja Läti korvpalliliidud ning klubid ei pea praegust seisu ideaalseks. 

Hooaja eel tõdesid mitmed asjaosalised, et põhiturniiri garanteeritud 28 mängu on liiga vähe. Sellele on raske vastu vaielda, samas on keeruline probleemi lahendada. Öelda, et võtame tiime juurde, on pealtnäha lihtne, samas pole Lätis ega Eestis ju lademetes madalamal tasemel pallivad klubisid, kes tahaksid ja suudaksid – viimane märkus on eriti oluline – kõrgliigasse hüpata.

Ka geograafiliselt on sisuliselt võimatu laieneda. Leedulased pole meist huvitatud, Venemaa ajab oma asja, soomlaste kaasamine tõstaks hüppeliselt reisikulusid. Eesti korvpalliliidust on tulnud teateid, et kõik ühises liigas pallivad klubid laveerivad majanduslikult piiri peal. Samamoodi kõlab utoopilisena lootus, et Eesti, Läti ja Soome alaliidud hakkaksid kompenseerima reisidele kuluvat raha, pidid ju neli sel hooajal finaalturniirile jõudnud klubi end sõidutama, majutama ja toitma oma kukruga.

Teine võimalus kohtumiste arvu tõstmiseks oleks mängida rohkem ringe. Tänavu pidasid 15 klubi iga konkurendiga kaks lahingut, kuid kolmele ei saaks seda numbrit tõsta. Üks mäng kodus, teine võõrsil ja kolmas neutraalsel pinnal? Vaevalt, et see läbi läheks. Raske on näha ka muid variante, kuidas osapooli kolmanda kohtumise toimumiskoha suhtes lepitada.

15 võistkonnaga liigas tooks neli ringi kaasa 56 kohtumist. Olgu võrdluseks toodud, et näiteks Rapla mängis 2017/18 hooajal Eesti meistrivõistluste ja Balti liiga peale 50 korda. 56 madinat, võimalik play-off pluss kodukamara heitlused tõstaksid kohtumiste arvu maksimaalselt 76ni. Seda on kindlasti liiga palju. Selge on ka see, et BC Kalev/Cramo, Ventspils ja Riia VEF poleks nelja ringiga mitte mingil juhul nõus, kuna need klubid mängivad ka teistes sarjades. 

Eesti tiimide puhul aitaks matšide arvu tõsta ka karikavõistluste taaselustamine. Olenevalt formaadist tuleks tänu sellele mõned kohtumised juurde, mis aitaks kaheringilise Eesti-Läti liiga mängude põuda veidigi leevendada.

Tuleb hoida pöidlaid ja varbaid, et ka sügisel algaval uuel hooajal on Eesti-Läti liigas vähemalt 15 klubi. Vähemaga ei tahaks eriti leppida, kuigi ühe tiimi lahkumine oleks veel üle elatav, ent siis kerkiks mängude arvu tõstmine veelgi teravamalt päevakorda.

Seniks olgem õnnelikud aga selle üle, et manalateed läinud Balti liiga suudeti millegagi asendada.