Kuninglik kohtlemine ja meenutused noortevanglast ehk Kuidas Nurme vinge rekordi jooksis (1)

"Hannoveri maratoni hommikul helistasin treener Markile Coloradosse ja Harryle Eestisse ning jagasin enne pikka jooksuvõistlust viimased infokillud. Mainisin ära, et mind on siin poputatud justkui kuninga kassi. Nimelt võistluskorraldajad andsid mulle oma isikliku hotellitoa, maksid reisi kinni, organiseerisid spordijoogid ja tagatipuks palkasid tempotegijagi," kirjutab Nurme.

"Päev enne võistlust istusin Saksamaa meediakanali esindajaga vastakuti, kui too küsis minu lapsepõlve seikluste kohta noortevanglas. Küsis, kas ta võib sellest rääkida ka võistluste ajal otseülekandes. Sama teema võttis söögilauas üles ka Lõuna-Aafrika jooksja. Head sportlikud saavutused toovad rambivalgusse kogu sportlase elu. Kui kasvõi ükski inimene sellest eduloost motivatsiooni leiab, on halb pöördunud heaks."

Võistluse enda kohta kirjutas ta nõnda: "Võistluseelsed päevad on tippsportlaste jaoks alati ärevad: positiivne ärevus aitab võistlusteks paremini keskenduda. Omamoodi äge kogemus oli kuulda oma kõrval hotellitoas kaasvõistlejat palvetamas, nii hommikul kui õhtul. Igal inimesel omad vahendid kuidas oma mõtte - ja tundemaailma korrigeerida. Minagi palvetasin, et seekord maksapisteid ei tuleks nagu enamus minu maratonidel on olnud.

Võistlus rullus lahti nagu alati: isesuguselt. Esimene 5 km jooksin juhtgrupis ajaliselt 15.25. Seejärel juhtgrupp tõstis tempot, millele ma ei näinud mõtet reageerida. Lasin vahe sisse ning jätkasin omale sobivas tempos oma tempotegijaga. Viimane üritas mind korduvalt tagasi hoida, kuna kippusin tempot tõstma. Kuni poolmaratonini jooksime koos, siis astus tema maksapistete tõttu kõrvale. Kuna juhtgrupp oli eest ära ja tagumised mehed nii palju aeglasemad, siis jooksin üksinda edasi, möödudes mitmetest jooksjatest, kes juhtgrupist välja pudenesid. Eriti meeldiv oli mööduda Saksamaa rekordiomanikust ning võistluse peategelasest Arne Gabiusest. Viimane 12 km oli üsna väljakutsuv kuna vastu vaatasid kohati tuulised ja pikad sirged ning väsinud ja energiapuuduses keha nõudis oma osa. Õnneks suutsin ennast ületada ning tempot enamvähem säilitada. Kokkuvõtteks uus isiklik rekord 2.13.40 ja kuues koht kõrgetasemelises seltskonnas. Ja mida ei olnud, need olid maksapisted!

Tegemist on suure sammuga edasi minu maratonikarjääris. Kogu protsessi käigus õppisin palju uut ja näen kõvasti arenguruumi."

Hea tulemusega vähemalt sama palju rõõmu pakub Nurmele tõik, et ta pääseb üle nelja kuu taas kodumaale!

Eesti maratoni rekord kuulub Pavel Loskutovile, kes jooksis 2002. aastal välja aja 2:08.53.