Andres Sõber.Foto: Martin Ahven
Spordiblogi
10. aprill 2019, 13:26

Andres Sõber | Kui Kalev/Cramo mängiks nagu Ogre, võidaks nad kodus Kaasanit. Aga nad teevad mingit oma värki! (2)

Mulle on Kalev/Cramo peatreeneri Donaldas Kairyse värk pettumus. Olin temast kunagi vaimustuses, aga Eesti-Läti liiga poolfinaalis VEFiga tundsin, et selle matši teisel poolajal polnud treeneri käekirjast enam midagi järgi.

Esimesel poolajal oli vaba mäng, kõik sujus. Aga kui teisel poolajal oli vaja kaitset mängida, siis ei saanud Kairys enam meeste ohjamisega hakkama. Kalev oleks pidanud selle kodus puhtalt ära võitma. Kui vaatasin Ventspilsi ja VEFi, siis seal töötas meeskonna ja treeneri värk palju paremini. Rääkimata Ogrest, kes võtsid endast täiesti maksimumi.

Kairys ei käi praegu mängijatest üle. Selline asi võib juhtuda iga treeneriga, see on persoonis kinni. Branko Mirkovic teeb, mida tahab. Tanel Sokk ei ole sitem vend. Okei, Mirkovic on olnud natuke kõvemates klubides, aga kui neid võrrelda, siis ta võiks vabalt mängida. Aga Mirkovic on Kairysele pähe istunud ja on kogu aeg platsil, Tanel ei ole.

Kui Kalev mängiks piltlikult öeldes nagu Ogre, peaks selle võistkonnaga kodus Kaasanit võitma. Ressurss on kõva. Aga nad ei mängi nii, teevad mingit oma värki. Ma ei imestaks, kui nad võidukesi rohkem ei saakski. Ja kui saavad play-off’i, mis siis on? Lähevad CSKA vastu ja Lewis ning Moultrie saavad näidata, et oskavad mängida. Saavad äkki mõnelt Venemaa klubilt hea lepingu. Olgugi, et nad on viimasel ajal mõne kohtumise võitnud, siis meeskonnamängu pole neil juba pikka aega olnud.

Eestikate veerandfinaalis Tartu ja Kalev/TLÜ vahel oli juba play-off’i pinget. Seal on väga raske võitjat ennustada. Martin Müürsepal on esimene suurem debüüt ja rotatsioon on kõvasti väiksemaks jäänud. Toetutakse viiele, kuuele, seitsmele mängijale. Aga vähemalt võitlusmoment oli seal mitu korda parem kui Kalev/Cramo ja VEFi teisel poolajal. See on kõige olulisem, et mehed rabelevad ja võitlevad. Rapla ja Pärnu paariga on sama, seal peaks kõvasti võitlust olema.

Mul on endal ka juba väike vibra sees. Reedel ja laupäeval läheb jälle lahti – Kadrina Karudega Eesti teise liiga Final Four Jõhvis. Poolfinaalis tuleb vastu Rae Koss, kes on meid ainukesena sellel hooajal võitnud.

Need päris hakkamist täis vennad. Seal on Siim Raudla treeneriks, ta on väga asjalik ja tore poiss. Ta on suutnud mehed kõvasti jooksma panna ja neil on kogemust ka. Näiteks Šumanovi Madis, kes on minu käe all meistriliigas mänginud. Meil ei ole nendega kerge, aga neil pole meiega ka. See lohutab mind natuke.

Mingeid uusi nippe ma ei mõtle. Kui mingit asja teen, siis proovin seda lõpuni hoida. Pean saama poisid uskuma, et play-off pole midagi erilisemat kui tavaline mäng. Jutt, et pole play-off’i kohtumisi varem mänginud, on jama. Pead suutma seda teha. Kui ei suuda, saame tappa.

Tore, et Final Four Jõhvi viidi. Meil on isegi buss tellitud, Kadrina kooli lapsed tulevad vaatama. Peale meid mängib Peep Pahv Keilaga, kellele tuleb vastu HITO. Ilmselt tuleb siis maja täis, rahvas hakkab juba meie mängu poolajal sisse ronima.

Kahju, et neist üks välja langeb. Mõlemas kohas on päris asjalik värk. Nii saabki Eesti korvpalli kandepinda laiemaks. Küll siis kuskilt uus James Harden välja ronib, kui kantse on rohkem.