Henri Drell läheb NBA draft’i, tal on tugev kosilane (3)

Nimelt kinnitas pikalt unistuste liiga klubide huviorbiidil tiirelnud Drell Õhtulehele, et osaleb tänavuses noormängijate valikus. 

Käesolev aasta oli Drelli jaoks esimene võimalus draft'i minna. Reeglite kohaselt võib end kirja panna 2000. aasta 31. detsembril või varem sündinud pallur.

Tuttavad nimed proovivad õnne

Muidugi, draft'is osalemine ei tähenda, et keegi Drelli ka endale valib. Tõenäosus selleks on aga suur, kuna Õhtulehele teadaolevalt on Saksamaa tippklubi Bambergi hingekirja kuuluvat 204 cm pikkust pallurit tõsiselt jahtimas vähemalt üks meeskond. See sama klubi jõudis tänavu play-off'i.

Samuti ei võrdu draft'is valituks osutumine liigasse jõudmisega. Klubid võivad endale sealt küll pallurite NBA mängijaõigusi hankida, kuid mingit garantiid, et pallur lõpuks ka tiimiga liitub, pole. Näiteks on draft'is kaubaks läinud nii soomlane Petteri Koponen kui ka lätlane Janis Timma, kes on Euroopas küll kõvad mängumehed, aga NBA uks on nende jaoks suletuks jäänud.

Ent loodetavasti lennutavad Drelli tiivad teda unistuste liigasse. Seni ainsa eestlasena on ihaldatud mängumaale jõudnud Martin Müürsepp, kes jõudis korvpalliparketil käia nii Miami Heati kui ka Dallas Mavericki särgis. Tema draft'is 1996. aastal 25. valikuna Utah Jazz, kust ta vahetati kohe Heati.

Oma nime on draft'i kirja pannud ka praegu BC Kalev/Cramos palliv Tanel Kurbas. "Agentuurist öeldi mulle, et proovime draft'i. Ma ise mõtlesin, et see pole loogiline! Nemad ikka tahtsid ja andsin allkirja, mind anti üles. Järgmisel hetkel öeldi aga, et tuleb end draft'ist maha võtta. Ma vastasin: olgu, teeme ära siis, ma ise ei teadnud neist asjadest midagi. Ega ma saanud täpselt aru, milleks või kellele seda kõike tehti," meenutas ta viis aastat tagasi Õhtulehega vesteldes 2009. aastal korvpallisõpru üllatanud seika.

Ka Drellil on võimalus oma nimi maha võtta. Tavaliselt tehakse seda juhul, kui draft'is valituks osutumine pole kuigi tõenäoline, kuid eestlane ei tohiks seda karta. Näiteks kuulub Drell tunnustatud portaali ESPNi hinnangul draft'is kaubaks minevate pallurite hulka.

Lisaks kolm aastat tagasi Saksamaale kolinud meie noorele on end praeguse seisuga draft'i kirja pannud paar Eesti korvpallisõpradele tuntud nime. Õnne proovivad nii Tartu Ülikooli tagamees Arnas Velicka kui ka Drelliga koos Bambergi duubeltiimis pallinud William McDowell-White.

Enne draft'i on palluritel võimalik oma oskuseid NBA klubidele näidata. See aeg võib noormeeste aktsiaid nii kergitada kui ka langetada, mistõttu oleks praegu rumal öelda, et Drell sajaprotsendilise tõenäosusega valituks osutub. Samuti on siinkohal tähtis märkida, et on vaks vahet, kas ta hangitakse esimeses või teises ringis.

Draft'is lähevad kaubaks 60 mängijat. Igal 30 NBA tiimil on igaks draft'iks kaks valikut, kuid hooaja jooksul on võimalik neid näiteks mängijate või kõrgema draft'i valiku saamiseks teiste klubidega vahetada.

30 esimesele ehk avaringis valituks osutuvatele mängijatele lüüakse lauda kaheaastane garanteeritud leping, mida on tiimil kolmandaks ja neljandaks hooajaks võimalik pikendada. Palluril siinkohal sõnaõigust pole: kui mängija tahab pärast kolmandat aastat lahkuda, kuid võistkond sellest midagi kuulda ei taha, jääb jäme ots viimase kätte.

Samas võib juhtuda, et mängija ei vasta klubi ootustele ning võistkond otsustab näiteks avahooaja keskel lepingu palluriga lõpetada. Nii tuleb tiimil kaheaastane leping välja maksta, aga mängija võib liituda teise satsiga.

Kontrahti rahaline väärtus sõltub, mitmendana pallur valiti. Näiteks mullune draft'i esinumber DeAndre Ayton teenib debüüthooaja eest peaaegu 8,2 miljonit USA dollarit, avaringi viimane valik Omari Spellman aga veidi üle 1,6 miljoni. Teise ringi mängijal pole lepingu teenimine kindel.

Tänavune draft toimub Eesti aja järgi 21. juuni esimestel tundidel New Yorgis.