Mart Treial | Vutiliiga vahekokkuvõte: kes õnnestusid avaringis, kes põrusid?

ÕNNESTUJAD

FC Flora
Punkte (27st võimalikust): 27
Koht liigatabelis: 1.

Igatpidi perfektne algus. Maksimumpunktid ning puhtstatistiliselt liiga parim kaitse ja rünnak (väravate vahe 30:2), mida veel tahta? Kusjuures mõlemad väravad on Florale löödud seisva palli olukordadest (penalti ja küljeaut). Jah, võidud Levadia, Paide, Narva ja tegelikult ka Nõmme Kalju üle tulid raskelt, aga tulid. Kõik muu on hiljem teisejärguline.

Lihtne on osutada Konstantin Vassiljevi efektile (3 väravat, 7 resultatiivset söötu + lugematud võtmesöödud, mida kaaslased pole realiseerinud) – mida on kahtlemata võimatu alahinnata –, aga rumal oleks eirata 19aastase tipuründaja Erik Sorga (10 väravat) ning 22aastaste ääremängijate Herol Riibergi (7 väravat, 1 sööt) ja Vlasi Sinjavski (3 väravat, 1 sööt) õitsele puhkemist. Niisamuti on oma koha keskväljal auga välja mänginud 19aastane Vladislav Kreida, kes pääses esiti püünele, sest Mihkel Ainsalu ja Markus Poom olid katki.

Kokkuvõtvalt, Flora mäng sujub ja peatreener Jürgen Henn on praegu ilmselt päris mõnus olla.

Paide linnameeskond
Punkte: 17
Koht liigatabelis: 3.

Paide ei varja, et soovib möödunud hooaja viienda koha vahetada tänavu minimaalselt neljanda ehk potentsiaalse eurokoha vastu. Avaring tõestas, et tegu pole pelgalt jutumeestega, vaid siit võib tõepoolest midagi ilusat tulla.

Fännid peavad lootma vaid seda, et vigastusekurat korraga liiga palju mehi rivist välja ei löö, sest koosseis pole ülemäära sügav. Ründaja Kevin Kauberi hooaeg on põlve eesmiste ristatisidemete tugeva rebendi tõttu ilmselt juba lõppenud. Ohukoht peitub ka kurikuulsas KTM-reeglis, sest Paidel on vaid neli "klubis treenitud mängijat". 

Kui veel mullu paistis Kesk-Eesti meeskond silma kohati lausa naiivse kaitsemänguga, siis tänavune tagala on liiga üks paremaid. Siinkohal tuleb kiita Paide talvist värbamistööd – väravavaht Mait Toom ja paremkaitsja Karl Mööl olid kindla kvaliteedimärgiga täiendused, vähemalt sama palju on satsile juurde andnud Hispaania keskkaitsja Mikel Gurrutxaga ja Gambia vasakkaitsja Muhammed Sanneh. 

FC Kuressaare
Punkte: 9
Koht liigatabelis: 6.

Vahest avaringi suurim positiivne üllataja. Kui mullu kaotasid saarlased 12 ehk iga kolmanda liigamatši nelja või enama väravaga, siis tänavu ollakse kaitses täiesti teisest puust. Lappama läks vaid mäng Floraga (0:5), kust oli mitu põhimeest puudu ning viiese kaitseliini katsetus mõjus omaväravana.

0:0 viigid Narva Transi (võõrsil) ja Nõmme Kaljuga ning 1:1 Tartus Tammekaga on kahtlemata üle ootuste head tulemused. Arvestagem ka seda, et osa Kure meeskonnast treenib Tallinnas, teine Saaremaal. Palliga mäng jätab neil soovida, aga hea kambavaim ja korralik füüsiline ettevalmistus (eriti võrreldes eelmise aastaga, mil saadi ootamatult kutse Premium liigasse) lubavad kaitses sitkelt kannatada.

Viljandi Tulevik
Punkte: 8
Koht liigatabelis: 8.

Hinnangu võtab kokku statistika, millele osutas sotsiaalmeedias klubi kogukonnajuht Marek Tiits:

Viljandi Tulevik 2018: 9 vooru | 1 võit | 1 viik | 4 punkti | väravate vahe 3:26
Viljandi Tulevik 2019: 9 vooru | 2 võitu | 2 viiki | 8 punkti | väravate vahe 10:18

Tõsi, arvud on ses mõttes petlikud, et hooaeg algas kurvastavate kodukaotustega Tammekale ja Kuressaarele. Ilmselt võib need laias laastus kirjutada kehvade talviste pallitreeningu tingimuste arvele, millele peatreener Sander Post hooaja eel korduvalt viitas.

Üldpilt on pöördunud positiivseks eeskätt viimase kahe vooruga – esmalt hammustati kodus Paidelt viigipunkt ning möödunud nädalavahetusel naasti Narvast 1:0 võiduga. Suur abi on meeskonnale hea väravavaistuga ründajast Kaimar Saagist, kes liitus satsiga pärast teist vooru.

Tallinna Kalev
Punkte: 4
Koht liigatabelis: 10.

Ragnar Klavani ja Joel Lindpere veetav klubi tegi ebaõnnestunud eelmise hooaja järel suunamuutuse ning otsustas paljuski noortele toetuda. Peatreeneriks palgati igasuguse juhendamiskogemuseta Aleksandr Dmitrijev, kes veel mullu kandis mängijana Flora särki. Kõik see kokku tundus väga suure avantüürina, kuid siiani on läinud oodatust viisakamalt.

Kalevi avaring kandub pigem positiivse poole peale eelkõige seetõttu, et tiitlikaitsjalt Kaljult saadi Nõmme mändide all visa hinge ja targa taktikaga viigipunkt kätte. Dmitrijev näib olevat pragmaatiline treener, kes adub suurepäraselt, mis materjaliga ta parasjagu töötab.

Suurt probleemi valmistab liiga noorimale meeskonnale nurgalöökide kaitsmine, niiviisi on lastud endale lüüa 10 väravat, mis on konkurentsitult liiga halvim näitaja. Silma on riivanud ka väsimus mängu lõppudes.

EBAÕNNESTUJAD

FCI Levadia
Punkte: 21
Koht liigatabelis: 2.

Kuni derbimängudeni Flora ja Kaljuga oli asi ses mõttes korras, et esimesed seitse matši võideti. Kui Tallinna suurte vastu jättis eelkõige soovida realiseerimine, siis tervikuna käriseb Levadial kaitses ootamatult palju.

Üheksast mängust ainult kolmes on suudetud oma puur puhas hoida. Skoori tegi isegi tabeli viimane, Kalev. Üheksa sisselastud väravat on kehvem näitaja kui Floral, Paidel ja Transil ning kõigest ühe võrra etem kui Kuressaarel. Loodetavasti ei ripu peatreener Aleksandar Rogici töökoht juuksekarva otsas, sest pean temast kui spetsialistist jätkuvalt väga lugu, kuid parandamiskohti jagub.

Nõmme Kalju
Punkte: 15
Koht liigatabelis: 4.

Jalgpallikevade suurim müsteerium. Tiitlikaitsja sai avaringis kohe Paidelt 0:2 nähvaka ega toibunudki sellest, vaid koges aina uusi tagasilööke. Spekulatsioonid meeskonna probleemide ümber muudkui paisusid ning allakäik tipnes 25. aprillil teatega peatreener Sergei Frantsevi lahkumisest.

Kas otsus oli kasulik või kahjulik, näitab aeg. Fakt on aga see, et Kalju tegutses hooaja alguses kaitses hämmastavalt lohakalt ning ründes nürilt (ühe põhjusena jäi silma möödunud aasta suurima väravaküti Liliu erakordselt madalal tegutsemine, mis nullis teravust veelgi). Karistus- ja nurgalöögid läksid liiga tihti kehva tsenderduse tõttu raisku, mis ei lubanud rakendada ka võimsat õhujõudu.

Peatreeneri kohusetäitja Roman Kožuhhovski alustas küll Kuressaares nukra 0:0 viigiga, kuid viimatine 2:1 võit Levadia üle peegeldas juba rohkem nägu, mida ta soovib. Ehk agressiivset ja isukat jalgpalli.  

Narva Trans
Punkte: 12
Koht liigatabelis: 5.

Ka minu pea ei võta, miks oli vaja lätlasest peatreener Dmitrijs Kalašnikovs kaheksa vooru järel vallandada. Tol momendil oli Trans:

• liiga paremuselt teise kaitsega
• jõudnud karikasarjas poolfinaali
• kaotanud vaid Florale ja Levadiale, kusjuures mõlemale südi partii tagajärjel vaid ühe väravaga (Kaljuga tehti viik)

Tõsi, norida võis selle kallal, et meeskond oli löönud (ja on siiani) vaid kaheksa väravat. Aga laias laastus näis asi toimivat, sest Kalašnikovs rõhuski tööle asudes palju pallita mängu parandamisele. Treenerivahetusele järgnes 0:1 kodukaotus Tulevikule. Ei imestaks, kui see ongi Narva allakäigu algus...

Tartu Tammeka
Punkte: 8
Koht liigatabelis: 7.

Tammeka avaringi kaks suurt pettumust oli koduviigid Maardu ja Kuressaarega. Tartlased on välja hõiganud, et soovivad järgmisel aastal mängida medalitele, kuid tänavu ollakse esikolmikust mullusega võrreldes pigem kaugemal kui lähemal.

Talvel palgati vaid üks arvestatav mängija, ründaja Albert Prosa, kuid temagi otseselt Tristan Koskori asemele. Jah, keskkaitsesse toodi 19aastane nigeerlane Chinaecherem Frankline Okoye, kuid ta ei mahu praegu InStati põhjal isegi liiga 20 parema keskkaitsja sekka.

Ühesõnaga, Tammeka ründemäng on okei, kuid kaitse kehvem kui mullu. Tulevaseks medalimänguks peavad praegused mehed tegema kõva arenguhüppe ja/või klubi tegema turul häid lükkeid.

Maardu linnameeskond
Punkte: 5
Koht liigatabelis: 9.

Võit ja kaks viiki pole iseenesest debüüthooaja kohta ülemäära kehv algus. Samas on Maardu väga suurtes raskustest skoorimisega ning lagunes Tallinna suure kolmiku vastu (vaimselt) liiga rängalt (0:5, 0:8 ja 0:6). Meeskonnas on sisu enamaks.