Deivil Tserp | Suur ootus: kas Kirdi medaliteekond jätkub? (2)

Mullusel EMil andis suurest spordist taandunud kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter koondise kaptenipaela sümboolselt odaviskajale Magnus Kirdile, kes tegutses väärikalt, astudes lõvikoopas poodiumile. Tänavu loodame siiralt, et tema medaliretk jätkub.

Kirdi tõusutee on olnud sõna otseses mõttes imeline. Eelmisel suvel kerkis ta vahepeal maailma odaviske ainuvalitsejaks, saades mainekatel jõuproovidel jagu Saksamaa ässadest. Nutika ja tasakaaluka sportlasena suutis ta tassida õlgadele prantsatanud ränkrasket kohustusekoormat. Kuid praegu ei ole kandam muutunud grammigi kergemaks. Küllap vasardab 29aastase odaviskaja ajus teadmine, et suvel tuleb arenguredelil astuda vähemalt üks kukesamm, mis viib ta 90 meetri meeste seltskonda.

Eeloleval laupäeval sooritab Kirt Šanghai Teemantliiga etapil tänavused esimesed võistluskatsed. Seejärel oleme juba natuke targemad ja võime tema ettevalmistusest teha tagasihoidlikke järeldusi. Kordusetendus toimub kolm päeva hiljem Nanjingis.

Täpselt samal võistluskarussellil tiirutab 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes on sügisest kevadeni rüganud arenguhüppe huvides. Doha MMil suures mängus kaasarääkimiseks peab 27aastane tartlane kolm suve tagasi püstitatud isiklikku rekordit 48,40 oluliselt parandama.

Järgmisel nädalavahetusel saab Götzises vastuse järgmine kõditav küsimus: kuidas on jalalõikusest kosunud kümnevõistleja Maicel Uibo? Kui ta leiab vähemalt samasuguse hoo nagu eelmise aasta esimeses pooles, kuulub ta MMil kindlalt medalisoosikute kitsasse ringi.

Ometi pole eestlaste ilusad ootused seotud üksnes kolme eespool nimetatud kergejõustiklasega. Kaks aastat erinevatel põhjustel vähikäiku teinud kettaheitja Martin Kupperi kehas pulbitseb karuramm ja tema tehnika on parem kui iial varem. Pool aastat islandlase Vesteinn Hafsteinssoni juhendamisel treeninud 29aastane sportlane kappab areenile musta hobusena. Kui kõik klapib, lennutab ta ketta üle 67 meetri.

Ent seegi ei ole veel kõik. Odaviskajatele Tanel Laanmäele ja Liina Laasmale terendab karjääri edukaim suvi. Varem sageli vigastustega maadelnud sportlased on suutnud märkimisväärseid tagasilööke vältida ja see lubab neil üsna uljalt võistlema minna.

Alati peab heas mõttes kerge ärevusega ootama kaugushüppaja Ksenija Balta etteasteid. Sisehooaja jättis ta küll varbakõõluse trauma tõttu pooleli, kuid kevadised treeningud on sujunud tõrgeteta.

Balta puhul võib kasutada teatraalide ütlust: kui püss on esimese vaatuse ajal laval, teeb see etenduse lõpus pauku. Meenutagem, et mullu läks 32aastane sportlane EMile pealtnäha lootusetuses seisus, ent jõudis mängeldes lõppvõistlusele ja seal kindlalt finaali.

Suure tõenäosusega kustutab kuulitõukaja Kristo Galeta Eesti rekordite tabelist 1979. aastast Heino Sillale kuuluva tippmargi 20.53. Hiljutises Türgi laagris oli ta nii heas vormis, et MM-normi 20.70 alistamine tundub igati reaalne eesmärk.

Vasaraheitja Anna Maria Orel pürib 70 meetri naiste klubisse ja kahe suve tagusel MMil neljandaks tulnud kümnevõistleja Janek Õiglane jahib uut isiklikku rekordit, nagu ka 400 m tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor.

Kui roosad prillid silme eest ära võtta, tuleb tõdeda, et kõik need muinasjutulised ootused ei täitu, aga mitu stsenaariumit lähevad käiku ja pealekauba kärgatab mõni pauk ka luuavarrest.