Andres Sõber.Foto: Martin Ahven
Spordiblogi
23. mai 2019, 16:24

Andres Sõber | Saaksin Janar Taltsile Kadrinas sellise menüü ette teha, mille ta alla neelaks (9)

Kui vaatasin Eesti meistrivõistluste finaalseeria teist mängu, siis mõtlesin, et kas see ikka on väga loogiline, et teise liiga finaali Jõhvis oli vaatamas sama palju rahvast. Tekib küsimus, miks see nii on?

Teine asi on see, et Eesti liigasüsteem karjub reformide järele. Olen seda juba varem rääkinud, nüüd on mõni mees selle mõttega kaasa tulnud. Kui finaalis mängivad kaks Kalevit, siis Eesti inimene seda alla ei neela. Kümnest platsil olevast mehest on seitse välismaalased. See ei ole kellegi poole näpuga näitamine, aga viimane aeg oleks midagi muuta.

Jällegi, olgu 10–12 võistkonda, igaühel võib olla maksimaalselt kaks välismaalast. Cramol Eesti liigas samuti kuni kaks, las Ühisliigas ja eurosarjas panevad nii paljudega, kui soovivad. Aga võib-olla anda neile põhiturniirist vabastus.

Mängime ju selleks, et rahvas vaataks. Kui seal on suures osas Eesti kutid, siis igaüks võtab viis või kümme tuttavat mängule kaasa. Kui Paide ja Kadrina mängivad, siis on Paides kõvasti rahvast ja Kadrinas ka.

Aga kuulsin teleülekandest, kuidas spordidirektor Alar Varrak rääkis, et tegu on raskete otsustega, mida tuleb läbi kaaluda. Ja et praegu on Lätiga diilid tehtud ja seda süsteemi on raske muuta.

Finaalmängudest pole mõtet suurt midagi rääkida. Hooaja kokkuvõttes on ehk suurim võidumees minu sõber Martin Müürsepp. Lõpus esines ta Kalev/TLÜga päris hästi ja tema tegevuse võib positiivse poole peale kanda. Tema omapärane stiil ja suhtumine jätsid hea mulje ja ta suutis omasugused meeskonnad ära murda.

Müürsepp võiks Kalev/TLÜs veel üks-kaks-kolm aastat jätkata. Siis ta saab otsast peale mängijaid valida, keda ta tahab. Siis saab ta ise ka rohkem peatreeneri tunnet kätte.

Negatiivse poole peale tuleb kanda TalTechi mängud. Seal olid Eesti mõistes koos suhteliselt head mehed. Rapla pani kõvasti lati alt läbi, Pärnu oli nii ja naa.

Hooaja väike valguskiir oli Leemet Loik Kalev/TLÜst, kes mulle väga meeldib. Üks noor, kellest ei saa mööda vaadata, on Ran Andre Pehka. Mängisime Kadrina Karude noortega tema ja Audentese vastu U18-klassi veerandfinaali. Veendusin oma silmaga, et tegu on väga vinge vanamehega. Ma arvan, et ta ei jää andekuselt Loigist maha.

Janar Talts ütles pärast viimast finaalmängu, et ilmselt ta meistriliiga tasemel enam platsile ei tule. Saame temaga kokku ja arutame asja, sest Kadrina tõusis nüüd esiliigasse. Olen talle ikka öelnud, et tule nüüd siia ja lõpeta ära.

Kui võimalus tekib, siis mina võtaks Taltsi avasüli vastu. Arvan, et ma suudaks talle oma kogemustega sellise menüü ka ette teha, mille ta alla neelaks. Teha korra või maksimaalselt kaks korda nädalas trenni, hoida tervist, olla noorematele eeskujuks ja nautida mängimist. Tal ei ole vaja enam neli korda nädalas treenida. Las treenivad need, kes ei oska.

Rohkem kuulsaid veterane praegu ei jahi. Tahan, et viis-kuus-seitse oma noort poissi jääksid. Allan Ehted ja Raimond Tribuntsovid ka. Äkki üks hea välismaalane ka. Kui ei võida esimest või teist kohta, siis ei muutu midagi. Kui võistkond on hästi komplekteeritud ja mängijad naudivad seda, mida nad teevad, siis jääb ju midagi näppude vahele.