Võrkpall

Eesti on lähedal 2021. aasta võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamisele, kuid korvpallurid võivad plaanile vee peale tõmmata (3)

Karl Juhkami, 31. mai 2019, 16:59
Kas Eesti võrkpallurid saavad kahe aasta pärast kodupubliku ees finaalturniiri mänge pidada?Foto: Stanislav Moškov
Eesti on lähedal, et koos Soome, Tšehhi ja Saksamaaga korraldada 2021. aasta meeste võrkpalli EM-finaalturniir. Rahvusvaheliselt on esimesed nõusolekud juba olemas, kuid probleemiks võivad saada hoopis siinsed korvpalliisad. 

„Meie poolt on kõik tehtud ja põhimõtteline nõusolek on ka CEVi poolt olemas,” selgitab Eesti võrkpalliliidu [EVF] president Hanno Pevkur, kes täidab Euroopa alaliidus [CEV] ka asepresidendi rolli. „See on ka üks põhjus, miks Euroopa alaliidu president juunis Tallinna tuleb. Ta soovib kuulda, kas riik ja Tallinna linn on nõus meid toetama.”

Ühtegi ametlikku otsust CEVis veel tehtud pole. Soome ja Tšehhi on oma taotluse ära saatnud, Eestiga on Euroopa vollejuhid hetkel teinud suulise eelkokkuleppe, kuna ilma riigi ja linna kinnituseta ei julge (ega saa) EVF nii suurt kohustust enda õlgadele võtta.

Esialgse plaani kohaselt toimuks Eestis ühe alagrupi mängud. Medalimängud on praegu plaanitud Saksamaale. 

Pevkuri sõnul on ainuüksi võrkpalli EMi korraldusõiguse tasu 500 000 eurot ning esialgsete prognooside põhjal jäävad korralduskulud hinnanguliselt 1,5 miljoni euro juurde. „See pole Kuldliiga finaalturniir, kus on neli võistkonda ja kaks mängu, vaid kuue võistkonnaga nädal aega kestev turniir,” sõnab ta.

Hanno Pevkur. Foto: Teet Malsroos

„Fakt on, et seda saab korraldada ainult koostöös riigiga. Ükski alaliit ei suuda võistkonnaalade finaalturniiriga üksi maha saada. Kui riik ja linn appi tulevad, siis on see võimalik.”

Suuremaks probleemiks võib aga saada Eesti korvpalliliidu soov samal suvel korraldada siinmail korvpalli EM-finaalturniir. Võrkpalli tiitlivõistlused toimuksid augusti kahel viimasel ning septembri esimesel nädalal, korvpall alustaks oma turniiriga septembri esimestel päevadel. Ehk üks nädal sellisel juhul kattuks.

„Siseriiklik takistus on hetkel suurem kui rahvusvahelise alaliidu oma,” selgitab Pevkur. „Eks püüame korvpallimeestega arutada ja maid jagada. Need vestlused seisavad meil veel ees.”

„Teoreetiliselt oleks võimalik ka mõlemaid teha, aga siis tekib küsimus, kas on ikka otstarbekas kaks EMi üksteise otsa teha,” jätkab ta. „Võib-olla on tore, kaks finaalturniiri korraga, aga see on nüüd spordiringkondade otsustada.”

Korvpallis on praegu suurimaks takistuseks Euroopa alaliidu nõue, mis näeb ette 10000pealise saali olemasolu. Eestis sellist spordiareeni paraku ei leidu, mistõttu peaksid Vana Maailma korvpalliisad eestlastele erandi tegema ning lubama mänge korraldada ka 7500 kohaga Saku Suurhallis. Võrkpallis piisab finaalturniiri võõrustamiseks 5000 istekohaga saalist.

Eesti soovis koos Soomega võrkpalli EM-finaalturniiri korraldada ka neli aastat tagasi, kuid toona eelistasid Euroopa volleisad Itaalia ja Bulgaaria ühiskandidatuuri. 

3 KOMMENTAARI

1
1966 3. juuni 2019, 15:21
Pigem 2021. aastal võrkpalli EM, siis saal ka rahvast täis. Kuna korvpallis pole praegu mingit tulemust ette näita, saal võib tühjaks jääda.
r
RS 31. mai 2019, 18:37
Korvpallurid peavad siis Lilleküla staadionile katuse ehitamiseks taotluse esitama. Positiivne on, et kui see pisiasi tehtud, siis saab seal korraga 2 mängu pidada.
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee