Magnus Kirt osales Gustav Sule memoriaalil tervisemurede kiuste. Au ja kiitus talle selle eest!Foto: Erki Parnaku
Kergejõustik
2. juuni 2019, 21:30

Deivil Tserp | Uus hooaeg, sama probleem – Eesti kergejõustiklastel on kujunenud halb tava (7)

Spordikuninganna kergejõustik ja tema ustavad jüngrid on minus tekitanud vastakaid tundeid. Olukord on muutunud isegi nii keeruliseks, et ei tea, kas naerda või hoopis nutta.

Tippude tulemused on juba hooaja stardisirgel head. Doha MMi pileti on välja võidelnud kuus sportlast: odaviskaja Magnus Kirt, kettaheitja Martin Kupper, 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kümnevõistleja Maicel Uibo ning maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti. See annab lootust, et Katari sõidab 10–15pealine koondis, kes pakub pöidlahoidjatele palju rõõmu.

Paraku on igal medalil kaks külge ja kahjuks tuleb nüüd jutuks just see tuhmunud pool, millega peaaegu terve kogukond teravalt silma torkab. Nimelt on meie kergejõustiklastel kujunenud halb tava mainekatelt kodustelt võistlustelt kõrvale hoida.

Põikame korraks eelmise suve lõppu. 19. augustil Pärnus toimunud rahvusvahelisel jõuproovil tuli eestlasi lausa tikutulega taga otsida. Toona olid heausksed kergejõustikusõbrad hämmingus, miks vaid vähesed väärtuslikku võistlemisvõimalust kasutasid.

Küllap nappis nii mõnelgi tahtmist ja püssirohtu, et end hooaja lõpus veel kord proovile panna. Kuid praegu on kevad ning vähemalt teoreetiliselt peaks iga sportlane tundma suurt võistlusnälga. Ent reedel Tartus peetud Gustav Sule memoriaalil olid eestlaste read taas piinlikult hõredad.

Siinkirjutajal on siiralt kahju nii Sule kui ka Pärnu võistluse peakorraldajast Mati Lilliallikust ja tema usinast tiimist, kes reklaamis veel võistluspäeval oma koduleheküljel, et Tartus võetakse sihikule mitu Eesti rekordit.

Lilliallikul ei olnud vahetult enne esimest stardipauku õrna aimugi, et mitu peategelast otsustasid etteastest loobuda. Helistasin treener Heiko Väätile ja uurisin, miks puudub odaviskaja Liina Laasma, kes alistas nädal aega varem kehvades tingimustes 60 meetri joone ning näitas, et temas pulbitseb Eesti rekord. Selgus, et ta sai seal külma ja lümfid läksid tursesse.

Laasma loobumise põhjus on mõistetav, ometi võinuks ta ise, juhendaja või mänedžer sellest Sule võistluse korraldajaid teavitada. Nii tekkinuks vähem infomüra ja halvamaigulisi spekulatsioone.

Meeste odaviskes oodati areenile Tanel Laanmäed, kes suutnuks Magnus Kirdiga ägedamalt kembelda kui teiseks tulnud valgevenelane Pavel Mialeška. Laanmäe teatas kõrvalejäämisest küll eelmisel õhtul sotisaalmeedias, aga sama teave võinuks otsejoones Lilliallikuni jõuda.

Tervisehädade tõttu oli ka teisi loobujaid. Olen kaugel arvamusest, et kõik need sportlased langetasid otsuse liiga kergekäeliselt. Parem on end terveks ravida ja siis paugutada. Samas tuli Kirt, keda on viimasel ajal kimbutanud nii selja- kui ka õlaprobleemid, vapralt Tartusse ning triumfeeris maailmaklassilise tulemusega 87.65.

Vaatame tõele julgelt näkku. Kergejõustikuvõistlustel käib iga aasta aina vähem pealtvaatajaid. Kui sportlaste ja nende abiliste kombed ei muutu, hüpatakse-joostakse-tõugatakse viie aasta pärast tühjade tribüünide ees. Olen kindel, et langeb ka meedia tähelepanu.

Aga see oleks ju väga kurb tulevik! Praegu pannakse tublide ja professionaalsete võistluste korraldajate ning spordihuviliste kannatus karmilt proovile. Kui samamoodi edasi läheb, tekib jõuproovide eestvedajatel küsimus, et kelle huvides nad pingutavad, lõpuks lüüakse käega. Ei taha mõeldagi, mis seejärel juhtub.