ÜHESKOOS: Esimene Belgia aasta muutis Hanna Pajula ja Dimitri Korotkovi suhet tugevamaks. Sügisel ootab sealsamas ees juba uus hooaeg. Foto: Erakogu
Võrkpall
4. juuni 2019, 20:10

Välismaale leiba teenima? Vabalt, aga ainult koos pruudiga!

Sportlaste elu pole teab mis meelakkumine. Lugematute treeningute, laagrite ja võistluste tõttu ei saa armsamatega pahatihti piisavalt koos olla. Veelgi keerulisem on olukord neil, kes on sõrme andnud mõnele pallimängualale. Kui uksele koputab välisklubi, on kaks valikut – jätta kaaslane kodumaale või võtta kaasa. Tänavu Belgia meistriliigas leiba teeninud võrkpallur Dimitri Korotkov seadis oma koduklubi hooaja eel lihtsa fakti ette. Tulen, kui leiate mu võrkpallurist pruudile võistkonna.

Sportlaste elu pole teab mis meelakkumine. Lugematute treeningute, laagrite ja võistluste tõttu ei saa armsamatega pahatihti piisavalt koos olla. Veelgi keerulisem on olukord neil, kes on sõrme andnud mõnele pallimängualale. Kui uksele koputab välisklubi, on kaks valikut – jätta kaaslane kodumaale või võtta kaasa. Tänavu Belgia meistriliigas leiba teeninud võrkpallur Dimitri Korotkov seadis oma koduklubi hooaja eel lihtsa fakti ette. Tulen, kui leiate mu võrkpallurist pruudile võistkonna.

Mont-Saint-Guibert'i esindussats soovis Narvast pärit Korotkovi nii väga, et nad käisidki läbi kõik ümberkaudsed naiskonnad, kuni lõpuks leiti sobiv lahendus. Nii jõudiski Eesti rahvusnaiskonna nurgaründaja Hanna Pajula Farciennes'i.

Mõlemale oli tegu esimese välisklubiga, kuid teineteise olemasolu aitas noortel uute oludega kergemini kohaneda. Samuti mängis Franciennes'is veel koondise sidemängija Kaisa Bahmatšev. „Aitasime üksteist kogu aeg,“ sõnab Korotkov. „Kuna Kaisa oli ka kambas, käisime kolmekesi sageli Belgiat avastamas. Seda igal vabal võimalusel. Kui väljasõiduks aega polnud, sisustasime õhtuid lauamängudega.“ 

Edasi lugemiseks: