Motosõitja Hannes Soomer: pigem lõpetada kümnendana, kui olla kurvis kõhuli (1)

„Pärnu maanteel oleks kindlasti hirm, aga 18 meetrit laial rajal ei tundu kiirus nii suur,“ räägib Soomer. „Pluss kui kõik teised sõidavad sama kiiresti, siis pigem ei taju kiiruse tegelikku suurust. Teine asi on kogu turvavarustus – kombe, kindad, saapad... Olen justkui mulli sees.“

Kukkumistest pole pääsu, sest kuidagi tuleb oma piire kombata. Kui Euroopa Supersport sarja tiitliga päädinud 2017. aastal õnnestus tal võidusõitudes sadulast langemist vältida, siis tänavuse kuue etapi jooksul on tal selja taga kolm kukkumist.  

Õnneks on kõik olnud kergemat sorti ega pole mehele viga teinud. Ka tsikkel on pääsenud pisemate vigastustega. „Näiteks esiratas libises alt, kui olin juba kurvis kalde all. See tähendab, et kukkusin 30–40 cm kõrguselt maha ja lihtsalt libisesin,“ kirjeldab ta.

„Mulle tundub, et mootorrattaga on vähemalt võidusõidus ohutum avarii teha kui autoga, sest mootorratta saab minema lasta, aga autos oled lõpuni sees. Eelmisel aastal olime selleks ajaks pidanud kolm raami vahetama, aga tänavu on suured asjad terved püsinud.“

Kukkumiste suurim häda on rikutud sõit, mistõttu oli Soomeril esimese nelja etapi järel kirjas kaks katkestamist, 17. ja 10. koht (ainuke puhas sõit) ning bossid kutsusid eestlase vaibale. 

„Arutasime läbi, et oleme praegu sellises olukorras, kus peame sõite lõpetama. Nii mina kui ka meeskond tahame rohkemat, aga tsikkel ei võimalda. Pigem lõpetada kümnendana kui olla kurvis kõhuli. Pean endale selgeks tegema, et 10. koht ongi selle rattaga minu koht. Või siis käitun nii, nagu ise tahan, sõidan üle piiri ja kukun,“ arutleb Soomer, kes esindab MPM WILsport Racedaysi meeskonda.

Probleem on Honda tippkiirus. Kui tehnilistel sektoritel sõidab Soomer enamasti esikolmiku või -viisiku aegu, siis sirgetel jääb nobedamatest kuskil 10 km/h puudu. Fakti kinnitab pilk tootjate punktitabelisse, kus Honda on viimane.

„Pool aastat on läbi, selle hooaja jooksul on keeruline midagi suurt muuta. Aga mina saan ikka oma tööd hästi teha. Ehk suudan veel mõned korrad särada. Asseni kvalifikatsioon oli parim asi, mis minuga juhtunud (4. aeg – M.T.). Vahet pole, et sõidus kukkusin, sest olin pildis. Näitasin, et suudan Hondaga vähemalt ühe ringi jooksul nii kiiresti sõita.

Kiiret sõitjat aeglase rattaga on lihtsam märgata kui vastupidi. See on üks põhjus, miks jäime Hondaga. Juba eelmisel aastal oli selge, et Honda pole võitja mootorratas. Ei arvanud, et seis on nii hull, lootsime, et uuendused teevad paremaks, aga olime valmis, et sellega ei võida. Aga kui oled Hondaga korra viies, nähakse sind palju rohkem, kui Yamahaga kogu aasta viies olles, sest esimesed kuus on niikuinii Yamahad. Oled üks karjast.“

Kas sa unistad MotoGP-st?

Unistan, et mind oleks vaja. Et minu väärtusi ja oskusi oleks mõnel tehasel vaja. Minu tugev külg on pigem inseneripool, ratta arendus ja S-tähega asjast saia tegemine. Loomulikult ei tee ma seda üksi, aga arvan, et asjad, mida võidusõitjalt nõutakse, on mul heal tasemel. Tunnetan väga hästi, mida mootorratas teeb ja saan aru, mida mul vaja on. See võiks kellelegi huvi pakkuda, aga ma ei kujuta ette, millal ja kas üldse. 

Noorte Eesti vormelisõitjatega on tulnud jutuks, et Eesti pass on takistus. Kas motospordis on sama?

On. See on takistus ja eelis samal ajal. Takistus on, et kogu turg on ettevõtetele täiesti mõttetu. Üks Tai küla müüb aastas rohkem mootorrattaid kui kogu Eesti, tegelikult kogu Baltikum kokku. Seega ei huvita see turg kedagi.

Teistpidi oled eriline, kui siit tuled. Pead vähem tegema, et sinust räägitaks kui hispaanlasest. Seal oled samamoodi üks paljudest nagu Yamahaga. 

Sponsorite leidmiseks on Eesti väiksus samuti takistus. Teine asi on kogu struktuur. Praegu teevad Eesti mootorrattaspordi föderatsioon ja Marko Rohtlaan Vihur Motoga väga head tööd, aga kui mina alustasin, siis polnud Eestis mingit struktuuri. Minu esimene võidusõit oli 2006. aasta lõpus Saksamaal. Olin siis kaheksa-aastane.

Läksime keset suve ema ja isaga proovipäevale. Õnn oli, et kohtasime seal Jan Stecherit, kel oli oma meeskond ja kellest sai pärast pikaks ajaks minu treener ja meeskonna juht. Eestisse tuli minibike'i sari kaks aastat hiljem. Meie läksime kohe pea ees vette, mis pole kõige lihtsam tee, kuidas alustada.

Kuidas see kooliga suhestus?

Pidin õpetajatega hästi läbi saama, et mul lastaks töid ette ja järele teha. Vanematega oligi kokkulepe, et kooliasjad peavad korras olema. Nii, kui käest lähevad, lõppeb võidusõit ära. Viienda–kuuenda klassini olidki kõik viied, siis hakkasid mõned neljad tulema. Motivatsioon oli piisav.

Pidite perega ikka päris enesekindlad ja julged olema, et endal elu nii keeruliseks tegite.

Selge see, et alguses ei osanud ette kujutada, et oleme praegu siin, kus oleme. Kindlasti ei ütelnud isa teises klassis, et sinust saab tippsportlane. Siis oli peaasi, et oleks lõbus ja kooliasjad korras.

Teisest klassist kuni tänaseni on pikk aeg. Kas tüdimust pole?

Ei ole. Üks põhjus on see, et oleme alati edasi liikunud. Meistriks tulin ainult aastal 2017, sinnani olin igavene teine. 2010. aastal jäin Saksamaa minibike'is ühe–kahe punktiga teiseks. Oi, siis tuli kõvasti pisaraid. 

Euroopa juunioride sarjas 2016. aastal olin poole aasta jooksul võitnud kaks sõitu ja juhtisin punktitabelit. Aga selle asemel, et sari ära võita ja siis rahulikult edasi vaadata, sõitsime aasta lõpus kolm MM-sarja etappi, sest teadsime, et lähitulevikus tahame seal sõita. Ma pole kunagi üheski klassis nii kaua olnud, et tüdimus jõuaks tekkida.

Pikemalt saab Hannes Soomeri mõtteid kuulata Õhtulehe spordisaatest „Tugitoolis sportlane“, mis on eetris igal reedel. Seda saab kuulata endale sobival ajal SoundCloudist, iTunesist, Spotifyst või Õhtulehe spordiveebist sport.ohtuleht.ee.

Hannes Soomer

• Sündinud 17. veebruaril 1998.
• Kihutab World Supersport MM-sarjas (superbike'ide maailma tugevuselt teine sari, nagu Moto2 või F2) MPM WILsport Racedaysi meeskonna värvides Honda CBR600RR tsikliga.
• Selle hooaja tulemused: katkestamine, 10. koht, 17. koht, katkestamine, 9. koht, 11. koht. Punkte teenivad 15 esimest.
• Hoiab sarja üldarvestuses 18 punktiga 15. kohta. Hooaeg on täpselt poole peal ehk sõita on veel kuus etappi. Eelmisel ehk debüütaastal lõpetas ta sama sarja 16. kohaga.
• 2017. aasta European Supersport Cupi võitja.
• Eesti parim motosportlane 2017.