Jalgpall

ÕL SAKSAMAAL | Öö Mainzis – kõikumine äärmusliku ja eluterve huumori piiril 

Kaarel Täll, Mainz, 12. juuni 2019, 16:30
Sergei Lepmets (vasakul) ja Madis Vihmanni mõttevahetus. EPA/Scanpix
Saksamaa 8, Eesti 0. Tahaks öelda, et katastroof, aga tegelikult ju pole. Matšile järgnenud tundidel peavad omavahelist kolmevõitlust spordile omane emotsionaalsus, inimlik empaatia ja äärmustesse kalduv huumor.

Fakt on see, et sajad Mainzi sõitnud Eesti jalgpallifännid nägid teisipäeva hilistel tundidel ajaloolist matši, sest teist korda läbi aegade teenisid meie vutimehed kaheksaväravalise kaotuse. 1922 jäädi 2:10 alla Soomele. 2019 alistuti sakslastele 0:8.

Samal teemal

Pärast lõpuvilet astub kõigepealt ajakirjanike ette jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, kes püüab sõnastada lauseid, mis kellelegi liiga palju haiget ei teeks. Ta tuli just mängijate riietusruumis, kus valitses üdini must meeleolu. Kogenud mehe peamine sõnum on üsna konkreetne: las praegune treenerite tiim jätkab vähemalt aasta lõpuni ja tegeleb põlvkonnavahetusega.

Järgmisena annab aru peatreener Martin Reim. Temast õhkub veel rohkem keerulisi emotsioone. 2016. aastal Belgias saadud 1:8 poleks pidanud kunagi korduma, aga... Treener vaatab ajakirjanikele silma ja otsib selgitusteks sõnu. Küsimus võimaliku töökaotuse kohta tekitab korraks tunde, et ta võib murduda. Aga pisarat ei tule. Reim tahab edasi töötada ja ootab, et peale tuleks häid noori poisse.

Mõni tund hiljem Mainzi kesklinnas. Öistel linnatänavatel elab end välja hulk eestlasi: fännid, ajakirjanikud ja muidu jalgpalliinimesed. See on juba omaette kultuuriline nähtus, kui mingisuguse omapärase kaitserefleksi pealt terve koondise traagika suureks naljaks pööratakse. Ja keegi ei tee seda paha pärast – kaugel sellest. Lihtsalt naerda on parem kui norutada.

Äärmuslikult musta ja eluterve huumori vaheline piir hägustub. Aga kohati leitakse end ka konstruktiivsematelt mõttelendudelt: mida saanuks teisti teha? Belgias valis Reim kõrgemad liinid ja tahtis rünnata – löödi kaheksa. Seekord seisid kõik (välja arvatud ründaja Sergei Zenjov) oma karistusala ümber umbkaitses – löödi kaheksa. Kus siin see tasakaal on?

Mõnikord mängitakse näiteks Itaalia (1:2), Hollandi (2:2) või Inglismaaga (0:1) täiesti viisakalt. Miks aga näeme endiselt õhtuid, kus eestlased nagu ei mõistakski jalgpalli taguda? Zenjov sõnastas paar tundi varem ausa vastuse: „Ei tea!“

Linnapimeduse „eksperdid“ ei tea samuti. Huumor muutub mõnel puhul kurjema tooniga tiraadiks, kui jutuks tuleb võitlusvaim, õigemini selle puudumine. Tavaliselt jätab jalgpallur endast kõik väljakule, aga seekord paistis paljudele teisiti. Jällegi, Zenjov kinnitas, et näiteks tema jooksis ja võitles end täiesti tühjaks. Aga kas ka teised? Kaldun arvama, et jah.

0:8 – kas siis ikkagi katastroof? Vaevalt. Need sakslased olid teisipäevastest eestlastest lihtsalt nii palju paremad jalgpallurid, et tablool seisnud arvud tunduvad üsna adekvaatsed. Tasemevahe on lihtsalt üüratu.

Juba avapoolajal tekkis tribüünidel küsimus: mitut eestlast olnuks väljakule vaja, et sakslastega võrdselt mängida? 12, 14, 16? Või piisaks hoopis 11st jalgpallurist, kes teostaks õigesti valitud mänguplaani ja võitleks kogu hingest?

Väravad: 10., 37. Marco Reus, 17., 62. Serge Gnabry, 20. Leon Goretzka, 26. Ilkay Gündogan, 79. Timo Werner, 88. Leroy Sane

Eesti koosseis: Sergei Lepmets, Gert Kams, Artur Pikk, Madis Vihmann, Sander Puri, Sergei Zenjov (Henrik Ojamaa), Konstantin Vassiljev (Vladislav Kreida), Joonas Tamm, Karol Mets, Artjom Dmitrijev (Mattias Käit), Taijo Teniste.

EM-valikturniir

C-alagrupp

  • Põhja-iirimaa 12 punkti / 4 mängu
  • Saksamaa 9/3
  • Holland 3/2
  • Valgevene 0/4
  • Eesti 0/3

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee