Marko Kristal: omal ajal oli koondise esindamine ja üldse jalgpall tähtsam kui praegu noortel

Mitmed austatud jalgpalliinimesed on viimase nädala jooksul avalikult nentinud, et kõigi koondislaste motiveeritus ja võitlusvaim ei näi sinise särgi väärilised. Õhtuleht uuris 143 korda Eestit esindanud Kristalilt, kas temalegi on sarnane asi silma jäänud.

"See pole päris see, mis koondises olema peab. Kas küsimus on motivatsioonis, mängijate tasemes või ettevalmistuses, ei oska öelda. Aga ma ei kujuta ette, kuidas saaks rahvuskoondises motivatsioonipuudus olla. Kus seda siis veel leida?" küsis ta retooriliselt.

Niisamuti tuli viimase koondiselaagri eel, ajal ja järel jutuks nigel mängijate valik, millega Martin Reim ja teised treenerid pidid rinda pistma. Miks valik on nõnda kesine, kuigi harrastajaid ju jagub?

"Konkreetset üht põhjust pole, mille lahendamisel oleks kõigil sabad rõngas, põsed punased ja kõik hästi," vastas Kristal, kes juhendanud peatreenerina mitut erinevat Eesti meistriliiga klubi.

"On palju asju, näiteks praegu peale kasvav põlvkond... Ühiskondlik kord on teistmoodi. Omal ajal oli mängijatel koondise esindamine ja üldse jalgpall tähtsam kui praegu noortel. Neil on palju-palju rohkem võimalusi, mida teha ja millele keskenduda. See on üks suurem põhjus.

Aga siis tulebki leida üles need mängijad, kellel on motivatsiooni ja kes siiralt tahavad jalgpalli mängida, mitte valikuliselt. Et kui on raske, siis ei taha, vaid kui on raske, siis tuleb ka mängida.

Kui mängijad on rahul sellega, et lihtsalt saavad välismaale ja mänguaeg on teisejärguline, siis see on vale lähenemine asjale. Kui selline olukord kestab aastaid ja aastaid, siis on sellisest mängijast palju oodata, et ta mingil hetkel hakkab kuskil veri ninast väljas midagi andma.

Kriisil või kuidas iganes praegust olukorda nimetada pole ühest põhjust. Mitmed asjad on kokku langenud ja tulemus ongi see, et midagi on valesti ja mingeid muutuseid on vaja."

Kes oleks see muutja? "Niisugune treener, kes oskab nendest mängijatest viimast välja pigistada. Ta peab nägema, tegema vajadusel karmi lõikamise ja võtma näljasema tüübi [meeskonda]. Kes see parajasti on, ma ei oska öelda, pole minu ampluaa."