VOT NII! Vaid kaheksal korral Eesti koondist juhendanud Viggo Jensen pärandas siinsele vutile rombi ning läbi aegade parima võiduprotsendi ametlikes mängudes. Foto: Mati Hiis
Spordiblogi
18. juuni 2019, 19:15

Karl Juhkami | Vabandust, aga mis kuradi võiduprotsent? (6)

Eilsega sai läbi Martin Reimi periood Eesti jalgpallikoondise eesotsas. Veidi enam kui tuhande ametis oldud päeva jooksul jõudis meie rekordinternatsionaal sinisärke juhendada 36 kohtumises, millest võitis 13. Võiduprotsendiks teeb see 36,1 mis on taasiseseisvunud Eesti rahvusesinduse peatreeneritest kõrgeim.

Selle tõi hilisõhtusel pressikonverentsil välja ka Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. „2016. aastal lahkus Magnus Pehrsson läbi aegade kõige kõrgema võiduprotsendiga peatreenerina ja täna teeb seda Martin Reim. See kirjeldab meie liikumist õiges suunas ja kõrgenenud ootusi,” sõnas vutiisa.

Stopp! Jäägem kohe seisma.

Mainin esiteks ära, et olen ise pigem selles paadis, kes arvas, et Reimil polnud põhjust tagasi astuda. Kui ta ise aga nii leidis, siis tuleb seda austada. Lisaks kirjutan kahe käega alla Raio Piiroja mõtetele, kus endine keskkaitsja avaldas kahetsust, et kolme aasta tagune 1 : 8 sahmakas Belgialt nii Reimi ametiaja alguses tuli. Tagantjärele targana tundub tõepoolest, et too koslep muutis peatreeneri taktikaliselt vaoshoitumaks, sest esimesed paar kohtumist Gibraltari, Kreeka ning Belgia vastu näitasid mehed tema käe all vägagi nauditavat mängu.

Aga nüüd võiduprotsendi juurde.

Väita kuiva numbri põhjal, et meie viimase aja tulemused näitavad, et liigume õiges suunas, pole lihtsalt õige. Reim võis koondise triumfini tüürida küll 13 mängus, kuid üheksa neist olid sõpruskohtumised.

Kui jätame kõrvale Horvaatia (kohtumine, mida sealses meedias peetakse kokkuleppemänguks), siis oleme sõprusmängudes (mida endale võimaluste piires vastaseid valides ise organiseerime) alistanud Antigua ja Barbuda, Läti, Malta, Fidži, Vanuatu, Leedu, Soome ja Gibraltari. Rõõmust lakke just hüppama ei kutsu, ega?

Ametlikes mängudes alistasime kahel korral Gibraltari, lisaks seljatasime korra Küprose ja Kreeka (võit, mis ei tekitanud pea mingeid emotsioone).

Ehk kuivade numbrite keeles. Ametlikest mängudest võitis Reim 22,2%, sõprusmängudest aga 50% (!).

Sõprusmängude eripära tuleb pallimängudes enim esile võrkpallis, kus maavõistlused muutuvad tihti teiste ešelonide duellideks, sest mõisa peale mängus ei taha keegi ehku peale katsetada. Jalgpallis pole erinevus küll nii päevselge, ent see on siiski olemas. Ning märkimisväärne.

Seda enam on nende numbrite juures kurvastav asjaolu, et kui suure(ma)d riigid ei suhtu sõpruskohtumistesse alati täie tõsidusega, ei suuda me isegi siis vastaseid korralikult hammustada. Heal juhul vaid näksame.

Kui jätame maavõistlused kõrvale, on taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise edukaim treener Viggo Jensen, kes suutis võita 40% ametlikest kohtumistest (2 võitu, 1 viik, 2 kaotust, väravate vahe 5:7).

Talle järgneksid Tarmo Rüütli oma teise ametiajaga 28,1% (esimesel korral oli see 50% ehk kahe perioodi peale kokku 30,6%) ja Magnus Pehrsson, kes peatus 27,3% peal.

Seejärel tuleks Arno Pijpers (23,5%) ning alles viiendana Reim. Eespool Teitur Thordarsoni (20%) ja Jelle Goesi (18,8).

Kui tahta statistikast leida mingilgi määral ausat mõõdupuud, siis tasuks kõrvutada tõenäosust, kui tihti suutis juhendaja mõisa peale toimunud mängudest (valikmängud ja rahvuste liiga) väljuda vähemalt punktiga.

Selle nimistu tšempion on samuti Jensen (60%), kellele järgnevad Pijpers 47% ja Rüütli 44% (esimene periood 50%, teine 43%). Seejärel alles Reim (38%), Pehrsson (36%), Thordarson (35%) ja Goes (31%).

Märkus: Jenseni puhul on valim nimetatud meestest kõige väiksem (8). Rüütli on koondist juhendanud 87 korral, Thordarson 57, Pijpers 55, Reim 36, Pehrsson 33, Goes 27, Roman Ubakivi 22 ja Uno Piir 19.

Märkus 2: Jelle Goesi perioodi peetakse tihti 29mänguliseks, kuid 2004. aasta King's Cup'il oli peatreeneri kohusetäitjaks Ivo Lehtmets, kelle käe all tehti 0:0 viik Taiga ja kaotati Ungarile 0:5. Kahel korral on Eesti rahvusesindust juhendanud ka Aivar Lillevere (2000. aasta King's Cup) ja Aavo Sarap (1995. aasta Balti turniir).