Jalgrattasport

Ninanuuskamine seadis rattamaailma valitseja elu ohtu 

Ats Kuldkepp, 19. juuni 2019, 16:25
Chris Froome on õnnelik, et ellu jäi.Foto: Teamineos.com
Mõra kaelalülis. Murtud roided, puus, reieluu ja küünarnukk. Siseorganite vigastused. Lihtsam oleks üles lugeda kehaosad, millele rattamaailma viimaste aastate valitseja Chris Froome (34) eelmise nädala kolmapäeval juhtunud kukkumises viga ei teinud. Ja kõik sai alguse süütust ninanuuskamisest.

Jalgratturid on sõiduvahendi seljas erakordselt osavad. Pole ka ime, kui iga päev tundide kaupa kaherattalise sõbraga kilomeetreid neelata.

Samal teemal

Britile sai Prantsusmaal peetud Dauphine'i velotuuri neljandaks etapiks valmistudes saatuslikuks ootamatu tuuleiil, mis esiratta alt ära viis. Ühe käega polnud Froome’il võimalik tasakaalu hoida ja ta põrkas enam kui 55kilomeetrise tunnikiirusega vastu majaseina.

„Nägime, mis juhtus. Chrisi juurde jõudes olin šokis, seisin seal 20 sekundit niisama ja värisesin. Ma arvasin, et ta võib surnud olla. Pole üldse tore midagi sellist näha,“ meenutas Froome’ist mõnikümmend meetrit tagapool trenni teinud iirlane Dan Martin kohutavat vaatepilti.

Rekordit kordavat viiendat Tour de France’i üldvõitu püüdma läinud Froome’i elu polnud õnneks ohus, aga läks mitu päeva, kui avalikkus lõpuks vigastuste ulatusest teada sai. Natuke veel ja rattamaailm oleks leinas olnud. Ainuüksi verd kaotas ta kaks liitrit. 68 kilogrammi kaaluva Froome’i kehas ringleb tavaolukorras arvutuste järgi 5,5 liitrit punast kehavedelikku.

Kõige keerulisemaks osutus tohtritel Team Ineosi (endine Sky – A. K.) ratturi reieluu parandamine. See oli mitmest kohast katki ja vajas neljatunnist operatsiooni.

Nädalavahetusel tulid Saint-Etienne’i haiglast hoopis rõõmsamad uudised. Froome’i hooaeg on küll läbi, aga teda opereerinud Giorgio Gresta ütles, et kuue kuu möödudes võib britt juba täielikult taastunud olla.

„Ta tundus olevat veendunud, et tahab uuesti sõitma hakata ja tippu naasta. Arsti vaatevinklist probleemi pole – ta suudab kõikidest vigastustest täielikult paraneda. Tema eest hoolitseb eesrindlik Saint-Etienne’i haigla. Paljud staarid on meie juures ennast ravimas käinud. Tal vedas, et asume sündmuspaigale nii lähedal,“ ütles doktor Gresta väljaandele La Gazzetta dello Sport.

Froome jäi oma avalduses samuti optimistlikuks. „Tean, kui palju mul vedas, et lõpuks siin olen,“ viitas ta meditsiiniasutusele. „Kuigi see on tagasilöök, lausa tohutu tagasilöök, vaatan juba tulevikku. Tee paranemiseni on pikk, aga see algab nüüd. Tahan naasta oma parimate päevade tasemele.“

Olukorra teeb keerulisemaks vanus. 2020. aasta Tour de France’i ajaks on Froome 35aastane ja hoolimata arstide optimismist ei pruugi ta siis tippvormis olla. 35aastastest või vanematest ratturitest on Touril suutnud triumfeerida vaid üks mees. See oli belglane Firmin Lambot aastal 1922.

„Kas tõesti?“ reageeris Froome kuu aega tagasi The Telegraphi ajakirjaniku väljatoodud statistikale. „See paneb mind vanana tundma. Minu kasuks räägib asjaolu, et ma ei hakanud väga noorena võitma. Esimene Tour de France’i võit tuli alles 28aastaselt. Minu näitajad on endiselt head, iga aastaga lähevad tippmargid paremaks.“

Kihlveokontorid hakkasid 6.–28. juulini kestva Touri suurfavoriidiks pidama Froome’i tiimikaaslast Geraint Thomast (33), kes napsas mullu üllatuslikult esikoha. Saatuse irooniana leidis temagi ennast teisipäeval asfaldilt, sest ei suutnud Šveitsi tuuri neljandal etapil püsti jääda. Thomase õlavigastus ei tohiks teda siiski Tourilt eemale jätta, aga ettevalmistus sai korraliku hoobi.

Eestlastest peaks Prantsusmaal kaasa tegema Tanel Kangert (EF Education First) ja Rein Taaramäe (Total Direct Energie).

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee