Abiline Kirdi rekordiviskest: väga võimas kogemus, järgmine verstapost on ületatud (2)

„Väga võimas kogemus. Ei saaks öelda, et just kivi langes südamelt, aga sportlase jaoks on järgmine hea verstapost ületatud,“ sõnas Vister pärast võistlust Õhtulehele. „Tulemus mind otseselt ei üllatanud, sest teades, mis võimed Magnusel on, siis ta oli selleks ka eelnevalt võimeline.

Kirdi teise vooru katset pidid huvilised kaua ootama, kuna vahetult enne eestlast toimusid staadionil mitmed autasustamised. Visteri sõnul võis too paus rekordiviske jaoks hädavajalik olla.

„Katse eel tuli ikka jube pikk paus sisse. Keegi hüppas, tseremooniad, see kõik töötas omamoodi Magnuse kasuks. Ajas teda mentaalselt närvi, mõtles, et tulge siia, ma nüüd viskan. Mis te jokutate nii kaua,“ lausub Vister. „Vahepeal on sportlasel vaja selliseid tõukeid. Kes teab, poleks sellist intsidenti olnud, oleks äkki teisedki tulemused stabiilselt nõrgemad olnud.“

Kui Kirdi rekordivise kõrvale jätta, oli võistluse pikkusel teine odakaar poolaka Cyprian Mrzyglodi 83.88. 80 meetri joone ületas täna kaheksast mehest vaid kuus. Arvestades, et kohapeal valitsesid odaviskaja seisukohast pigem head tingimused – „Kohe on küll korralik äike peal, aga enne paistis päike ja tuul oli kergelt tagant,“ sõnas Vister – siis millest nigelamad tulemused võisid olla tingitud?

„Eks Magnus proovis iga vise seda õiget asendit otsida, aga küll vajus ta liiga paremale ära ja siis ei hoidnud külge kinni. 90 meetri katsel püüdis ta kõik pinged kehas kinni ja viskas otse,“ loetleb Vister ülejäänud katsete tehnilisi nüansse. „Ja kui keegi sellise tulemuse ette virutab, nõuab see ülejäänutelt teistmoodi eneseületust.“

Lisaks Eesti rekordile uuendas Kirt tolle odakaarega samuti varasemalt tema nimele kuulunud vasakukäeliste mitteametlikku maailmarekordit. Kõlab uhkelt, kuid Visteri sõnul see eraldi äramärkimist ei vääri: „See on pigem sõnakõlks, aga ajakirjanduse jaoks muidugi huvitav tõik.“

Kirt on tänavu lisaks Ostrava miitingule konkurentidega rinda pistnud neljal korral. Hooaja avavõistlusel Vantaas sai ta kirja 89.33, millele järgnes 87.65ne odakaar Gustav Sule memoriaalil ning 88.32 Paavo Nurmi mängudel. Möödunud nädala neljapäeval mõõdeti Oslos parimal puhul viske pikkuseks 84.74.

Visteri jaoks sedavõrd head tulemused hooaja varajases faasis aga üllatavad ei ole. „Oleme treeneritena pidevalt protsessis sees ja näeme, kui suur on edasiminek olnud. Eriti võimsuse poole pealt. See ja tehnika on kindlasti kõvasti paranenud.

Sportlane tahab ikka iga aasta saada ainult professionaalsemaks ja nurki enda jaoks ära lihvida. Hooajaeelne ettevalmistus läks tänavu hästi. Jah, väiksemaid tagasilööke on ning siit-sealt sportlasel kipitab, aga see on okei,“ jätkab ta.

Järgmisena näeb Kirti võistlemas juba pühapäeval, mil tõrvakas saadab oda lendu Soomes Kuortanes. Pärast seda tehakse paarinädalane paus ning 12. juulil on hooaja edetabeli liidriks kerkinud eestlane võistlustules Monaco teemantliiga etapil.

Kergejõustikuhooaeg kulmineerub septembri lõpus ja oktoobri alguses Dohas peetava MMiga.