Treener Kirdi 90 meetri viskest: süda rõkkab, loodetavasti tuleb rekordeid veelgi (1)

Kirt on kergejõustikumaailmas veidi omamoodi sportlane, kuna Tõrvast pärit vägilane ei treeni mitte ühe, vaid mitme juhendaja näpunäidete järgi. Tehnilise poole eest vastutab Heiko Väät, füüsilise plaani paneb paika Indrek Tustit ning lisaks on Kirdil kasutada Marek Visteri tugi.

Visketreener Väät oma hoolealuse võistlusele kohapeal kaasa elada ei saanud, kuna viibib hetkel lastega laagris. Küll saadeti talle pärast igat katset sõnum, kuidas Kirt esineb.

„Süda rõkkab sees, aga loodame, et see ei jää viimaseks Eesti rekordiks, vaid on vaid üks verstapost teel,“ sõnas juhendaja telefonitsi Õhtulehele. 

Väädi sõnul on tegemist esimese korraga, kui Kirt 90 meetri joone ületab, kuna treeningutel jäävad hoolealuse odakaared 84-85 meetri kanti. Trennis on visetel lihtsalt suur kontroll peal. Võistlusel tuleb töötada aga autopiloodi pealt ning treeningutel saadud head tunnet nautida.

„Lihas ju teab, mida on vaja teha, et 88-89 täis saada. Ja kui kogu aeg sinna visata, võib ikka mõni [90meetrine] sisse tulla,“ sõnab ta.

Kui parimal katsel lendas Kirdi oda tõepoolest üle 90 meetri joone, siis teistel katsetel jäi sellest tulemusest kõvasti vajaka. Ülejäänud katsed olid 81.65; 81.03; 83.68 ja 79.95.

Väädi sõnul on see tavaline: „Odaviskajatel on kümnemeetrine kõikumine täiesti normi piires. Mõni katse võibki olla lihtsalt kehvem, kuna iga tehnilist nüanssi ei õnnestu kontrollida. Kui mõned tehnilised ebatäpsused tulevad, siis lendabki oda kümme meetrit vähem.“

„Odaviskes ei saa planeerida nagu teivashüppes, et tõstame kõrgust ühe sentimeetri kaupa, et rekordit tõsta ning seda nautida. Kui tuleb välja, siis tuleb. Üks päev 84, teine päev 90. Seda ei saa planeerida,“ jätkab ta. „Küll saab kindel olla, et kui treeningutel tuleb 83-84, siis võistlusel lendab oda 87-88 peale. Nüüd tuli siis 90.“