Hanno Pevkur võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamisest: saime korvpalluritega kõik selgeks räägitud

Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur, mida tuli teha, et saada Eestisse selline spordisündmus?

Pikki aastaid tööd. Tegelikult oleme sihipäraselt paar aastat või isegi natukene rohkem selle nimel vaeva näinud. Kaalusime korraks ka 2019 korraldamist, aga seal oli enam-vähem selge, et me ajaliselt ei jõua ning korraldajad olid juba olemas. 2021 tundus olevat aga igati sobiv. 

Meie meeskond on praegu hea ja mehed jõuavad siis oma parimasse mängijaikka. Nii Robert [Täht], Renee [Teppan] kui ka kõik teised. Tõsi, mingid muutused ilmselt tulevad. Ma küll loodan, et Kert [Toobal] on siis jätkuvalt mänguvormis, aga tõele au andes tuleb suure tõenäosusega tunnistada, et mingeid muutusi see kaks aastat meeskonnas ikkagi toob. Aga meie oleme selleks igal juhul valmis.  

Kas see on ka põhjus, miks Eesti korraldab praegu Euroopa Kuldliiga finaalturniiri?

Meil oli organisatsiooniga vaja testida oma valmisolekut. Suure turniiril on vaja vastu pidada seitse-kaheksa päeva. Siin [Kuldliiga finaalturniiril] oleme me kaks päeva, pluss ettevalmistusaeg. Seda oleme üles ehitanud eelmisest pühapäevast ehk nüüd saab kohe nädal täis, mil oleme Saku suurhallis sees olnud. EM-finaalturniir tähendab, et oleme ühes kohas paigas kaks-kolm nädalat. On oluline teada, et meie meeskond jaksaks ja suudaks seda teha.  

Kui suur konkurents finaalturniiri korraldamisele oli?

Nii kaua kui mina olen Euroopa võrkpalliliidu juhatuses olnud, need neli aastat, oleme võtnud suuna, et tahame ala kandepinda laiendada. See tähendab, et nii 2019 kui ka 2021, kui arvestame nii mehi kui ka naisi, korraldab kahe aasta jooksul finaalturniiri kokku 16 Euroopa riiki. Tahamegi seda väiksematesse riikidesse tuua. 

Euroopa alaliidul on suurepärased teadmised ja mälestused meie fännidest, kes olid [2017. aasta EMil] Gdnaskis. Või veel varasemalt [2015. aasta EMil] Tšehhis Karlovy Vary's. Ja praegu nad teavad, et oleme müünud Amsterdami [2019. aasta EM] üle 1000 pileti. 

Ehk mingil määral olid fännid need, kes selle turniiri koju aitasid tuua?

See on kõik kokku. Fännid on suur osa võrkpallist, sest mängitakse ikkagi neile. 

Kui see teadaanne kuu aega tagasi esimest korda juttude tasandil välja hõisati oli üheks võimalikuks takistuskiviks Eesti korvpalliliit, kes soovib samamoodi 2021. aastal korraldada Eestis EM-finaalturniiri. Kas tänane otsus tähendab, et korvpalluritega kodusõjaks ei läinud?

Meil on korvpalluritega väga head läbisaamised. Lihtsalt neil on vaja FIBAle [Euroopa korvpalliliit] välja pakkuda kaks saali, et FIBA saaks valida. Meie saame aga mängida nii Saku suurhallis kui ka Tondirabas. Mõlemad on 5000 istekohaga ja sobivad meile. 

Meie saime korvpalluritega kõik selgeks räägitud. Praegu ootavad nemad oma vastust FIBAst, misjärel selgub, kas meie mängime Sakus või Tondirabas. Pigem arvan, et Tondirabas. 

Ehk on õhus võimalus, et 2021. aasta hilissuvel toimub Tallinnas tõeline spordipidu?

Ikka, aga seda peab korvpalliliidult küsima. Minule teadaolevalt on nemad jätkuvalt protsessis sees ja loodavad saada oma tiitlivõistluse. 

Kas see otsus tähendab, et Eesti võrkpalliliit loodab, et peatreener Gheorghe Cretu, kelle leping kehtib tänavuse finaalturniiri lõpuni, töötab meie koondise eesotsas ka järgmise tsükli?

Oleme Gianniga [Cretu hüüdnimi - K.J] kokku leppinud, et ei räägi tulevikus enne kui tänane periood on läbi. Ja seda põhimõtet ma austan. Nii et teeme ühe töö lõpuni ja siis vaatame edasi. 

Olete varasemalt öelnud, et sellise turniiri korraldamine läheb maksma orienteeruvalt 1,5-2 miljonit eurot, millest 500 000 on siis korraldamisõiguse tasu. 

Umbes nii see suurusjärk on. Palju sõltub sellest, kummas saalis mängida: suurhall on kindlasti kallim kui Tondiraba. Aga on ka muid detaile – millal meeskonnad tulevad ja kes need üldse on, palju reklaamile kulutame. Detaile, mis on vaja enne eelarvenumbri välja ütlemist läbi käia, on palju. See kõik jääb pigem järgmisesse aastasse. 

Kas sellest, et juba nüüd sai teade kõva häälega välja öeldud võib järeldada, et rahaline kindlus on piisav? 

Kui eelarve oleks kaks aastat enne turniiri koos, siis võiksin öelda, et olen õnnega koos. Loomulikult meil täna seda ei ole. Aga meil on teadmine ja kinnitus nii pea- kui kultuuriministri ja linnajuhtide poolt, et nad on valmis appi tulema. Usun, et see aitab meid ka eratoetajate kaasamisel. 

Kas võib juhtuda, et korraldame 2021. aasta finaalturniiri tuleviku arvelt?

Võib-olla. Sellele saan vastata järgmise aasta lõpus, kui tean paljuga linn ja riik meid toetavad. 

Hästi palju sõltub, kes loositakse meie alagrupivastasteks. Ehk kas saalid on täis või mitte. Piletiraha on eelarvest väga suur osa.

Kellega tahaks siis ühte alagruppi saada?

Loodame siia saada kas Venemaad või Poolat, kes tooksid endaga kaasa fänne. Kreeka või Portugali poolehoidjad nii palju ei rända kui agaramad reisijad ehk soomlased ja eestlased. Antud juhul, kui me ise välja ei lähe, vaid teeme kodus, siis ma usun, et meie enda fännid tulevad saali ning Eesti koondise mängudel on täismaja. Aga publiku- ja piletihuvi mõttes on olulised ka väliskülalised. 

Ja see on tegelikult ka riigipoolse toetuse üks tingimustest, kuna see on omakorda seotud majandusliku tasaarvestusega. Hotellides ööbimised jne. See kõik tuleb läbi arvutada. 

Võimalikke tõmbetuuli ebastabiilsel poliitmaastikul ei karda?

Seda ei tea kunagi. Aga positiivse inimese ja optimistina usun, et iga valitsus mõistab, kui ajaloolise, olulise ja suure sündmusega saab tegemist olema.