Kert Toobal.Foto: Martin Ahven
Võrkpall
22. juuni 2019, 19:12

Lisaks vaatas suve esimesele poolele tagasi peatreener Gheorghe Cretu

Kert Toobal koondise hetkevormist: ei saagi kuus aastat panna nagu segane

Eesti võrkpallimeeskond pidi kodusel Euroopa Kuldliiga finaalturniiril leppima viimase ehk neljanda kohaga. Rahvusesinduse kapten Kert Toobal analüüsis ajakirjanike palvel koondise hetkevormi ja -olukorda. 

Arvestades kõiki vigastusi ja muid probleeme, kas see neljas koht ongi praegune reaalsus?

Tulemuse põhjal võib ju seda öelda. Mõlemad meeskonnad [Eesti ja Holland – toim] olid pettunud, kuna mõlemal oli eesmärk mängida kella seitsmeses kohtumises. See andis siin turniirile ekstra, kolmas koht aga mitte.

Lootsin siiski, et meeskonnal on sisu, et kolmanda koha eest natukene rohkem võidelda. Holland tegi selle meile kohe algusest peale raskeks. Nad servisid hulga paremini kui meie ja sellest hetkest, kui meie enam esimese geimi lõpust samamoodi servida ei suutnud, läks initsiatiiv täielikult neile. Siis meil vastuvarianti polnud.

Mis meil sellest nädalavahetusest näppude vahele jääb?

See teadmine, et meil peavad olema kõik olemas, kui tahame hästi mängida. Meil peab olema lisakäike pingilt, kui kellegi mäng ei tule välja. Pingil peab olema terveid mängijaid ja mehi, kes on heas vormis. Et natukenegi vangerdada saaks.

Hetkeseis on kahjuks selline. Kes oli vigastatud, kes polnud nii heas vormis. See ongi osa spordist. Sa ei saa olla kogu aeg hommikust-õhtuni hoos. Ei saa kuus aastat panna nagu segane. Mingid hetked ongi raskemad, aga võib-olla see meeskonnaalal välja ei paista.

Mõni mees võib vahepeal olla suhteliselt kehvas vormis, aga võib-olla ta siis ei mängi või mängib nii, et teised mehed aitavad nii palju, et ta suudab selle ära peita.

Kui [praegusele olukorrale] vigastused juurde panna, siis ongi raske. Eile näitasime sellist mängu nagu peab. Kogu ettevalmistus läks poolfinaali peale. Näitasime küll korralikku mängu, aga see polnud piisav.

Kas EMile mõeldes oleks mõistlik hakata ootusi tagasi tõmbama?

Ma ei arva, et peaksime tänu sellele, et kogu kevade lähenesime täiesti teistsuguse süsteemiga, nüüd hakkama hirmsasti ümber vaatama oma asju.

See jutt on olnud algusest peale, et kui tiimis on kõik mehed olemas ja terved, siis selle meeskonnaga on võimalik mängida ja võita päris paljusid. Aga kui kõik tingimused pole täidetud, siis on see raske. Mõnes mõttes on vahepeal hea, et on ka reaalsus. Võib-olla olemegi siiamaani liiga palju võitnud. Ka selliseid mänge, mis poleks pidanud meie kasuks minema.

Türgi ja Valgevene on täpselt meiesugused meeskonnad. Holland on tegelikult MMi kaheksas.

Ehk ühel suvel ei saagi kaht head tippu teha?

Oleneb. Mängija jaoks polegi ainult kaks tippu. Pole ainult kevad ja sügis. Mängija jaoks on vahepeal üheksa kuud ka. Ta ei saa ju klubis lõdvemaks lasta, seal peab nagunii vormis olema.

See, kui palju koondises teha, on juba puhtalt see, kuidas igaüks ennast ise sunnib. Eesti koondise eelis on aastaid olnud, et mehed on tulnud siia suure hea meelega, kuna atmosfäär koondises on olnud hulga parem ja teistsugusem kui klubides.

Nad tulevad siia ja silm särab. Kogu aeg on see rütm läinud tõusvas joones. Jah, väikesed kõikumised on, aga ikkagi pidevalt on tulnud midagi uut ja suuremat. See, kui vahepeal mõni asi nii hästi ei lähe, on pigem loogiline.

***

Peatreener Gheorghe Cretu mõtted tänasest mängust: "Holland oli servil väga agressiivne, mistõttu ei saanud me vastuvõtul hakkama. Kui suutsime neid ka ise oma serviga suruda, tekkis meil võimalus. Avageimis see meil ka korraks õnnestus. 

Aga teist geimi alustasime kohe serviveaga ning nemad panid oma pallingutega meid omakorda surve alla. Ja nii see läks. Olime pidevalt raskustes ega suutnud kehva vastuõtu pealt piisavalt häid olukordi luua. 

Kas selles nädalavahetuses oli ka midagi positiivset?

Meie eilne esitus oli väga hea. Võitlesime ja näitasime ilusat võrkpalli. Aga sellel tasemel, kui tahame kuhugi jõuda, tuleb meil vastuvõtus paremini mängida. Samuti tuleb meil parandada blokki, kuna liiga tihti jäid mängijad platsil üks-ühe vastu. Nii läheb meil iga vastasega keeruliseks. 

Mõistsime taaskord, et servil on väga tähtis osakaal. Peame olema suutelised ise stabiilselt head servi näitama. Praegu olid meil vaid üksikud spurdid, kus liikusime kolme-nelja punkti kaupa. 

Ütlesid eile, et Silver Maar peab veel karastuma, kuna võrkpall on meeste mäng. Kas täna 0:2 kaotusseisust polnud see koht, kus nooremaid vette visata? Markkus Keel päris mängu lõpuks viieks punktiks tuli. 

Küsisin enne matši meestelt otse, sealhulgas Kerdilt [Toobal] ja Raidult [Rikberg], et kui kellelgi on mingi pisivigastus või tunnete, et olete piiri peal, öelge seda. Kõik vastasid, et nad tahavad mängida ja platsile joosta. Sel põhjusel ma nemad ka väljakule saatsin. 

Lisaks. Rait on üks neist, kes mängib Eestis. Nagu ka Hindrek [Pulk]. Neil pole võimalik igapäevaselt sel tasemel meeste vastumängida. Rait polnud suve alguses koosseisus, sest siis olid noortel omad võimalused, aga nüüd on ta vaikselt juurde tulnud. 

Millal ma siis veel teda mängitan? Ilma nende mängude karastuseta on see keeruline, sest meil on teda väga vaja. Sama kehtib ka Kerdi kohta, kuna tema klubihooaeg oli väga keeruline.

Tahad sa panna suve esimesele poolele mingi hinde?

Meie põhieesmärk oli anda noorematele võimalusi ja näha, kas saame põhimeesteta hakkama. Erinevatel põhjustel me seda õiget rütmi lõpuks ei leidnudki. Horvaatia ja Hispaania vastu polnud võõrsil kerge, kuid meil oli ka helgemaid hetki, kus näitasime ilusat mängu. Oli kohtumisi, kus võitlesime. Minu jaoks oli oluline näha, kuidas mehed platsil hakkama saavad. 

Paraku me ei suutnud nii lühikese ajaga meeskonda heasse vormi ajada. Muidugi, vigastused mängisid oma rolli, aga see on üks osa mängust. Tuleb hakkama saada nendega, kes on parasjagu terved, sest sama võib juhtuda meiega ka EMil.