AEG SURUB TAKKA! „Homme võib olla juba hilja,“ oli üks põhilisi libaagentide fraase, millega ohvreid survestati.Foto: Vida Press
Jalgpall
28. juuni 2019, 22:15

Eesti jalgpallur räägib oma kurvast, ent õpetlikust kogemusest Tšehhi vutiagendiga

RAHA ON, VÄLISMAALE TAHAD? Libaagendid püüavad heauskseid jalgpallurihakatisi (2)

Laupäeva pärastlõuna. Väljas on 21 kraadi ning sina mängid rõõmsalt teises liigas jalgpalli. Võit või kaotus, vahet pole. Pärast kohtumist koju minnes põriseb järsku telefon. Kirjutajaks on keegi Martin, Tšehhist: „Tere! Näen, et oled andekas jalgpallur. Olen agent ja võin su välismaale aidata, aga selleks oleks kohe raha vaja.“

Laupäeva pärastlõuna. Väljas on 21 kraadi ning sina mängid rõõmsalt teises liigas jalgpalli. Võit või kaotus, vahet pole. Pärast kohtumist koju minnes põriseb järsku telefon. Kirjutajaks on keegi Martin, Tšehhist: „Tere! Näen, et oled andekas jalgpallur. Olen agent ja võin su välismaale aidata, aga selleks oleks kohe raha vaja.“

Juhtlõik võib tunduda väljavõttena ilukirjanduslikust raamatust, kuid paraku on tegu päriseluga. 2015. aasta suvel said mitmed Eesti jalgpallurid sääraseid sõnumeid. Konksu otsa õnnestus (liba)agent Martin Koišil saada vähemalt kolm Martin Reimi jalgpallikooli (Viimsi JK) pallurit. 

„Olime noored, tal oli lihtne meid ära kasutada,“ nendib üks ohvritest aastaid hiljem. „Olime naiivsed, aga pakkumine oli selline, mida kõik tahtsid vastu võtta. Meiega manipuleeriti kavalalt.“

Edasi lugemiseks: