Spordiblogi

Deivil Tserp | Eesti spordi kaks erinevat edulugu (1)

Deivil Tserp, 28. juuli 2019, 23:15
Kregor Zirk. Foto: KIM HONG-JI/Reuters
Eestis arutatakse üsna tihti, kas meie spordi tulevikulootused peaksid minema välismaale treenima või jääma kodukamarale. Ühtset nägemust pole tekkinud ja siinkirjutajale tundub, et seda ei tekigi. Osav väitleja leiab oma seisukoha tõestamiseks piisavalt argumente.

Ujujad on olnud selle teema püstitamisel üsna eesrindlikud. 21. sajandil on USA ülikoolide pakkumise vastu võtnud mitukümmend kuldkala, aga paljud neist peavad siiski tõdema, et maailmamere taga ei paranenud tulemused nii jõudsalt, nagu nad ootasid.

Äsja Lõuna-Koreas lõppenud pika raja MMil, kus Eesti ujujatest esinesid ühtlaselt edukalt Daniel Zaitsev, Martin Allikvee ja Kregor Zirk, sai kinnitust ammune tõsiasi, et hea tahtmise korral võib maailmaklassi tulemusteni jõuda nii välismaal kui ka kodus harjutades.

Eespool nimetatud kolmikust kõige noorem ujuja, praegu 20aastane Zirk siirdus uutele jahimaadele juba teismeeas. Inglismaal Plymouthis õppides kuulas ta huviga maineka Jon Ruddi asjalikke näpunäiteid.

Kaks suve tagasi liitus imeliselt arenenud tartlane Türgis baseeruva profiklubiga Energy Standard. Seal on teda tõusulainel hoidnud nii inglasest eksmaailmameister James Gibson kui ka kanadalane Tom Rushton.

Loomulikult on Zirgil olnud paar lühemat paigaltammumise etappi, aga enamasti on ta juhendajatelt ja tugevatelt treeningukaaslastelt saanud väärtuslikku erialast oskusteavet, mida ta on harjutades ja võisteldes targalt kasutanud.

MMi tulemuste põhjal saab öelda: kui Zirgi areng jätkub samamoodi ja tagasilööke ei tule, võib ta tuleval kevadel Tokyo olümpia A-normi alistada. Ootame huviga, kas ta jõuab täistabamuseni 200 m vaba-, 400 m vaba-, 100 m liblik-, 200 m liblikujumises või koguni mitmel distantsil.

Aga teeme nüüd kannapöörde ning meenutame Allikvee ja Zaitsevi tõusuteed. Ka neid ahvatlesid USA ülikoolid, kuid mõlemad jäid kodumaale ning jätkasid tippupürgimist spordiklubis Garant Dmitri Kapelini rühmas.

Kui Zirk on viimastel aastatel harjutanud supertingimustes – Energy Standardi treeningukeskus on vinge –, siis Allikvee ja Zaitsev on vormi timminud kitsukese kooliujula 25meetrises basseinis ning nad on leppinud üsna pisikeste toetussummadega.

Ometi on nemadki jõudnud tipptasemele. Selles on suur roll just Kapelinil, kelle treeneripiits paneb hoolealuseid usinalt harjutama. Väga tähtis on ka tema motiveerimisoskus. Samas on mõlemat meest tõhusalt aidanud üldkehalise ettevalmistuse treener Toomas Paju.

Praegu, kui ükski Eesti ujuja pole olümpia A-normi täitnud, püsib Tokyo mängude virtuaalne pääse Allikvee taskus. 200 m rinnulidistantsil lahutavad 24aastast sportlast A-normist ainult 28 sajandikku. Tema puhul tundub eesmärgini jõudmine eriti tõenäoline.

Zaitsev murdis MMil 50 m liblikujumises poolfinaali, üllatades isegi asjatundjaid eelvõistluse kuuenda ajaga. Tõsi, see pole olümpiaala. Samas on Kapelin veendunud, et 21aastase õpilase õige distants on 100 m liblikat. MMil tõestas ta 50 m liblikujumisega vägevaid kiiruslikke võimeid, 100 m kroolis püstitatud Eesti rekord näitas korralikku edasiminekut vastupidavuses.

Loodetavasti täidavad nii Zirk, Allikvee kui ka Zaitsev olümpia A-normi. Nii saaks jälle kinnitust kirjutamata reegel: kui sportlane ihkab tippu jõuda, läheb ta kas või läbi halli kivi ning pole erilist vahet, kas ta harjutab kodu- või välismaal. Nutikaid abilisi leidub kõikjal!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee