Uretek tõstab üles su maja, tee, silla... ja on valmis isegi Pisa torni otseks lükkama
Maapinda koormavad kogu aeg ehitised, asjad ja inimesed ning pind ei pea sellele alati vastu. Lihtne on ette kujutada aastasadu vanade ajalooliste hoonete vajumist, aga ka uhiuute ehitiste puhul pole haruldane, et osa vundamendist või põrandast vajub ära.
Mida siis teha? Majast elanike või töötajate ja asjade väljakolimine, ehitise lahti võtmine ning uuesti kokku panemine tundub tohutu ettevõtmine. Saab ka lihtsamalt, tõestab varsti juba kolm aastat Eestis (ja naabermaades 40 aastat) tegutsenud Uretek.
„Me stabiliseerime ehitiste all olevaid pinnaseid, peatame ehitiste vajumise ja tõstame need tagasi algasendisse,” selgitab oma meeskonna tööd Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.
Tegu on meie põhjanaabrite juurest pärit leiutisega. Kord istusid kaks Soome meest maja ees verandal, jõid õlut ja silmitsesid naabri äravajunud kuuri. Vajunud polnud mitte katus või seinad, vaid lausa vundament, seega oli põhjus maa all. Kas võiks välja mõelda viisi kuur korda teha, ilma et midagi peaks lahti kaevama? Ja välja nad mõtlesidki.
Keskkonnasõbralik ja laialdaselt kasutatav
Ureteki tehnoloogia sisuks on geopolümeervaigud, millega saab täita pea kõikvõimalikku pinnast, alates savist ja lõpetades märgade pinnastega näiteks sadamaslippide merepõhjaga. Rahvusvaheliselt sertifitseeritud tehnoloogia on ka nii keskkonnasõbralik, et seda võib lasta põhjavette, reostust pole karta.
Ajalooliste ja muinsuskaitse all olevate hoonete puhul on Ureteki lahendus esimene valik. Põhjus on lihtne: see ei tekita vibratsiooni, ei ohusta teisi vanu maju ega sega ka hoones olevat elu- ja äritegevust. Näiteks Toom-Kooli 1 majas olid seintes praod, vajumine oli silmaga näha. „Maja oli ehitatud puitvaiade peale ja nii kaua, kuni puit on vees, on kõik hästi. Aga kui puit saab õhku, siis hakkab mädanema,” selgitab Reiner-Latõšev. Just nii on pinnasevee taseme alanedes Toompeal juhtunud. Ureteki meeskond kindlustas maja edasise vajumise vastu.
Ureteki abi ei vaja ainult vanad majad. Uuemate eramajade puhul võib olla ehituskvaliteet kehv, kui korraliku järelvalvet ei tehta, ning enne ehitust ei teostata põhjalikke geoloogilisi uuringuid. Kui vajub põrand, võib see lõhkuda põrandakütte, vundamendi vajudes on ohus suuremgi osa majast.
Samuti on appi mindud kaubanduskeskustesse, tootmishoonetesse, ladudesse. Nende puhul tuleb eriti hästi välja Ureteki meetodi tugevus: see ei sega hoone igapäevaseid kasutajaid.
„Ühes kaubanduses leppisime kokku, et teeme oma tööd öösiti. Õhtul, kui keskus suleti, tulime meie sisse ja hommikul enne avamist, lõpetasime töö,” räägib Reiner-Latõšev. „Kui kauplus tuleks ehitustöödeks kaheks nädalaks sulgeda, siis harjuvad inimesed mujal poes käima ja nende tagasi toomine samas mahus võtab aega umbes kuus kuud,” selgitab ta.
Ureteki meeskond saab tegutseda ka siis, kui hoonet kasutatakse 24 tundi ööpäevas. „Rimi ööpäevaringses laos tegime tööd kindla graafiku alusel, kus meile anti vahekäikudes paarikümne minuti pikkused ajaaknad. Selle ajaga loodisime põranda paika ja kolisime järgmisse vahekäiku,” kirjeldab ta.
Eestis on tehtud suuri töid, mida kõik teavad – näiteks Tallinna ringteele pinnase vajumisest tekkinud ootamatute teetühimike täitmine. Ka paljude Lasnamäele sõitvate autojuhtide lihasmälus on Lauluväljaku tõusu tee ebatasasused, sest pinnas valgus tee alt pidevalt ära. Uretek peatas vajumise.
Ureteki lahenduses kasutatavad geopolümeervaigud moodustavad ülimalt tugeva, aga kerge aine. Reiner-Latõševi sõnul pole seni veel vaja olnud tõestada, kui suuri raskusi nende tehnoloogia suudab tõsta.
Üks suurimaid töid on hoopis Austraaliast, kus Uretek aitas peatada raudteetammi vajumise. „Tegu oli raudteetammi tugipostiga, mille peale aeti veel 128 tonni kaaluv vedur. Pidime seda posti tõstma 4 cm. Ja post kerkis,” ütleb Reiner-Latõšev. Oluline on arvestada lõppkoormusega ehk mitte tõsta vaid raudteed, aga ka selle peale igapäevaselt rakenduvat raskust. Seepärast ongi hea töötada hoonetes, kust inimesi ega kaupu välja ei kolita – nii saab arvestada maja tavalise koormusega.
Kui üldiselt pole vaja Ureteki tehnoloogiaga vajuvat vundamenti toestades midagi kaevata, siis kõigile tudengitele tuttava Pirogovi skulptuuriga Tartus oli teisiti. Keegi ei teadnud täpselt, kus kuju taldmik pinnases asub. Ent pärast taldmiku leidmist päästeti ka Pirogov Pisa torni saatusest.
Ja muide, rääkides maailma kuulsaimast viltu vajunud hoonest, kas ka selle annaks otseks lükata? Pisa võimud ei taha oma kuulsat kellatorni päris otseks panna, sest mõningane viltusus toob külla palju turiste.
Aga Ureteki Itaalia haru teeb võimudele iga nelja aasta tagant värske hinnapakkumise. Kui torn ootamatult veel rohkem vajub, siis poleks vaja enam paberimajandusele aega kulutada ja saaks torni vajumise koheselt peatada
Tekkis huvi? Vaata täpsemalt SIIT!