Eesti klubijalgpalli (peaaegu) unelmate suvi

„Flora mängis pareminigi kui Eesti koondis,“ leidis üks siinne vutifänn pärast kodust Euroopa liiga teise eelringi mängu Saksamaa hiiu Frankfurdi Eintrachtiga. Kuigi Lillekülas jäi Flora 1:2 alla, näitas ta oma kõigi aegade parimat mängupilti. Tundub, et vanameister Konstantin Vassiljevi lisandumine on andnud klubile lisakäigu, mis võimaldab teha tegusid ka Euroopas. Just Vassiljevi meisterlikust tsenderdusest sündis Mihkel Ainsalu Tallinnas löödud värav. Ja just tema andis kordusmängus söödu Vlasi Sinjavskile, kes palli osavalt Saksa klubi väravasse lõi.

Nädal hiljem toimunud kordusmäng tõestaski, et Jürgen Henni juhendatav Flora kodune ilus mäng polnud juhus. Ka võõrsil esines klubi väärikalt ja kaotas lõpuks 1:2. Kaotus jääb kaotuseks, küll aga jääb tänavusest suvest Flora kontosse üks erilise väärtusega võit: Euroopa liiga esimeses eelringis võitis ta Serbia hõbedameeskonda FK Niši Radničkit (kodus Flora võit 2:0, võõrsil viik 2:2).

Samavõrra tähelepanuväärne kui Flora ilus ja resultatiivne mängupilt oli see, kuidas klubi suutis luua kohtumiseks Eintrachtiga väga mõnusa õhustiku. Tõenäoliselt oli Eesti klubijalgpalli publikurekord, 8537 pealtvaatajat Flora-Eintrachti mängul eelduseks kõigi aegade parima atmosfääriga klubimängule Eesti pinnal. Flora fännisektori hüüetega läks aeg-ajalt kaasa kogu staadion, mõistagi aitasid melu hoida Saksa klubi fännid. Seda meeleolu, mis Lillekülas Flora-Eintrachti mängul valitses, võib võrrelda emotsionaalselt Levadia omaaegsete eurolahingutega Twente ja Newcastle Unitediga ning Nõmme Kalju madistamisega HJK-ga.

Flora kontori otsus müüa mängule viieeuroseid pileteid väärib jalgpalli aasta turundusteo tiitlit. Just suur publikuarv oli eelduseks erilise atmosfääri tekkele staadionil ja andis Flora mängijatele lisamotivatsiooni.

Flora sümboolse hinnaga pileti taustal võttis suur osa meediast ja vutifännidest seisukoha, et meistrite liiga esimeses eelringis Põhja-Makedoonia meistri Shkëndija alistanud Nõmme Kalju küsib järgmise ringi mängu, legendaarse Glasgow Celticu vaatamise eest hingehinda. Eelmüügist võis pileti omandada 15 euro eest, kuid kohapeal küündis hind 35-ni. Nii juhtuski, et piletihinnast räägiti sedapuhku vaat et rohkem kui mängust endast.

Celtic kui fenomen

Kuigi Kalju president Kuno Tehva nimetas Celticu Eestisse tulekut jalgpalli mõistes samaväärseks muusikalises mõttes Metallica külaskäiguga, leidus üksjagu neid, kes nimetasid võrdlust suurusehullustuseks. Teisalt – tuldagu seda juttu rääkima Celticu fännidele, keda Eestiski on üksjagu! Väike meenutus lähiajaloost: kui 2010. aastal spekuleeriti toonase vutikoondise esiväravavahi Sergei Pareiko võimaliku liitumise üle Celticuga, räägiti sellest kui ühest Eesti suurimast üleminekust.

Glasgow Celticu omapära on seegi, et see on fenomen, midagi enamat kui tavaline jalgpalliklubi. 1888. aastal asutatud klubi on algusest peale olnud tugevalt seotud Šotimaa rooma-katoliku kogukonnaga ning teda peetakse au sees ka Iirimaal ja mujal Iiri päritolu kogukondades. Sellest ka Iiri lipud Lilleküla staadionil.

Celtic on ainus Šoti klubi, kes on võitnud Euroopa meistrite karika (praeguse UEFA meistrite liiga eelkäija). Huvitav fakt on seegi, et 1967. aastal Euroopa meistrite karika saanud Celticu meeskond ei koosnenud toonastest tähtmängijatest, vaid kõik platsil olnud mehed olid sündinud vaid kuni 48 kilomeetri kaugusel oma Celtic Parki nime kandvast kodustaadionist.

Arvestades Celticu legendaarsust, pole ime, et vaatamata kõrgele piletihinnale tuli mängule, mis sisuliselt enam midagi ei otsustanud – Kalju kaotas avamängu 0:5 –, siiski üle 4000 pealtvaataja.

Tribüünilt mängu jälgides näeb-kuuleb kõige paremini, mida n-ö neutraalne vaataja asjast arvab. Kalju-Celticu mängul „õnnestus“ pealt kuulata kogu kohtumise kestnud kahe isehakanud jalgpallispetsialisti jutuajamist, kus üks naeruvääristas nii Kaljut, Celticut, mängupilti kui ka kõike, mis kuidagigi oli selle mänguga seotud. „Kas sa ikka arvad, et see on suur mäng?“ küsis ta natukese aja tagant irooniliselt oma sõbralt ning ähvardas pidevalt üldse mängult lahkuda. „Jah, kui Celtic mängib Eestis, siis on see Eesti jalgpallile suur mäng,“ vastas teine tüüp vankumatult, kuigi pisut ärritunult. Ilmselt jätkus samas taktis vaidlus veel mõnes Tallinna kõrtsus hiliste õhtutundideni.

Kalju mängijad Lillekülas imet ei teinud ning jäid kordusmänguski 0:2 alla. Suutnuks aga Kalju ründaja Peeter Klein 0:1 kaotusseisus vastase väravavahiga silmitsi jõudes kohtumise viigistada, võinuks kogu Kalju Celticu saagast rääkida nüüd ehk hoopis teises võtmes.

Jätkab Euroopa liigas

Muide, Kaljul olid vähemalt tänase Euroopa liiga kolmanda eelringi avamängu alguseni väga head võimalused jõuda Euroopa liigas marjamaale ehk alagrupiturniirile. Nimelt saavad meistrite liigast välja langenud klubid võimaluse jätkata Euroopa liigas. Eile õhtul pidas Kalju võõrsil Euroopa liiga kolmanda eelvooru avamängu Luksemburgi meistri Dudelangega. Kui sellest paarist edasi pääsetakse, minnakse otsustavas play-off-mängus vastamisi Gruusia klubi Saburtalo ja Armeenia klubi Ararat-Armenia paari võitjaga.

Ja veel: siinsed vutifännid oleks kirsina tordil peaaegu näinud sel suvel Tallinnas veel üht tippmeeskonda, Hispaania klubi Espanyoli. I Levadia oli Euroopa liiga esimese eelringi mängus Islandi klubi Stjarnani vastu edasipääsus kinni sisuliselt kordusmängu viimaste sekunditeni, kui islandlaste värav röövis Levadia võimaluse samuti sel suvel suurt klubijalgpalli nuusutada.