Johaugi ulmeline jooksuvorm tekitab kõvasti segadust. „See on traagiline! Olukord Norras on väga kehv.“ (4)
Erilise üllatuse valmistas Johaugile tema avaringi kiirus – plaani kohaselt pidi ta esimesed 400 meetrit läbima 77 sekundiga, kuid reaalsuses kulus tal vaid 68.
„Mõtlesin, kas kellaga on midagi valesti,“ vahendab norralanna sõnu kohalik rahvusringhääling. „Tundsin end nii kergelt ja hästi, et mõtlesin, kui ma juba paugutama tulin, siis teen seda korralikult. Joosta oli väga lõbus.“
View this post on InstagramTungt, hardt og brutalt🥵.... Men SÅ UTROLIG GØY🤩🙌🏃♀️#NMhamar2019 #10000
Sarnaselt suusarajale võitis Johaug kergejõustikustaadionilgi konkurente pika puuga. Teise koha saanud Maria Sagnes Wagan pidas suusataja tempos vastu vaid mõne ringi ning kaotas talle finišis 2.26,48. Pronksinaine Runa Skrove Falch jäi Johaugile alla 3.05,38-ga.
Norra naiste 10 000 meetri jooksu rekord on 30.13,74 ja kuulub Ingrid Kristiansenile. Kusjuures Eesti tippmark on Johaugi võiduajast kehvem – Sirje Eichelmann läbis tolle distantsi 1988. aastal Kiievis ajaga 32.47,86.
Norras on Johaugi tulemus kõvasti vastukaja teeninud. Kristianseni sõnul näitas suusataja, kui kehvas seisus Norra naiste pikamaajooks tegelikult on. „See on traagiline! Olukord Norras on väga kehv,“ teatas ta NRK vahendusel.
Omapärane on ka fakt, et tegelikult oli võistlusele registreeritud 14 naist, kuid starti tulid vaid pooled. Pronksinaine Falch arvas, et just Johaugi osalemine ehmatas paljusid ja lõpuks ei julgetudki starti tulla.
Tema ise aga ammutab suusastaarilt hoopis inspiratsiooni: „Paljud ei julgenud startida, kui kuulsid Johaugi osalemisest. Minu arvates on see hoopis inspireeriv, et Johaug tuleb ja täidab EMi normi ning püstitab Norra meistrivõistluste rekordi. Mind ei üllatanud see karvavõrdki, sest tean, et ta tuleb väga kõrgest treeningkultuurist.“
Samas tunnistas Falch, et mõnele noorele talendile võis Johaugi etteaste ka hirmuäratav olla. „Kui oleksin teismeline, siis võtaks see mu motivatsiooni ehk maha. Raske öelda.“
Kommentaarid