EDUKAS NELIK: naiste 4 x 100 m jooksu teatenelik (vasakult Kreete Verlin, Õilme Võro, Ksenija Balta ja Karoli Käärt) püstitas Eesti rekordi 44,71.Foto: Marko Mumm
Kergejõustik
11. august 2019, 22:35

Aplaus ja sügav kummardus: Eesti kergejõustikukoondis EMil parim! (14)

„Eesti-Eesti-Eesti!“ kaikus pühapäeva õhtul Horvaatia linnas Varaždinis üle staadioni, kui meie kergejõustikukoondis oli kindlalt võitnud Euroopa teise liiga võistkondlikud meistrivõistlused ja sillutanud tee järgmiseks suveks esiliigasse.

Kõrvaltvaatajal tõusis klomp kurku. Võistluse otseülekande lõpus püsisid pikalt pildil eestlased, kes üksteist kallistasid ja käteplaksu lõid. See oli vinge tiimitöö. Võideldi iga sajandiku, sentimeetri ja punkti pärast.

Nii saavutati ilus lõpptulemus: 1. Eesti 336,5, 2. Sloveenia 321, 3. Taani 313, 4. Läti 306, 5. Horvaatia 306, 6. Bulgaaria 297, 7. Iisrael 279,5, 8. Austria 275, 9. Küpros 259, 10. Luksemburg 179, 11. Gruusia 140 ja 12. Malta 95 punkti.

Euroopas jõuti 20 hulka

Eesti murdis Euroopas 20 parema kergejõustikuriigi hulka. See on aplausivääriline saavutus. Kahe päevaga said meie sportlased kolm esikohta: Ksenija Balta võitis kaugushüppe 6.52, Magnus Kirt odaviske 81.47 ja Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksu 8.40,78ga.

Pärast seitsme kuu pikkust võistluspausi esimest korda areenile astunud Balta tõi koondisele suurima punktisaagi. Avapäeval püstitas ta koos Õilme Võro, Kreete Verlini ja Karoli Käärtiga 4 x 100 m jooksus Eesti rekordi 44,71.

Teisel päeval, kui termomeeter näitas 28 soojakraadi, sihtis Balta kaugushüppes Doha MMi normi 6.72. Pärast vigastusest kosumist on keeruline kohe nii kaugele lennata. Kuid 0,8meetrise vastutuulega hüpatud 6.52 annab lootust, et juba sel nädalavahetusel peetavatel Eesti meistrivõistlustel võib ta Doha-pileti kätte saada.

Nauditav oli vaadata Kaur Kivistiku mõlemaid etteasteid. Oma põhialal, 3000 m takistusjooksus püsis ta pikka aega bulgaarlase Mitko Tsenovi kannul. Kui eestlane viimasel ringil gaasipedaalile vajutas, jäi põhirivaal kaugele maha.

Kõrvalalal, 1500 m jooksus napsas Kivistik taktikalahingus väärtusliku kolmanda koha. Nende etteaste põhjal võib julgelt öelda, et 3000 m takistusjooksu MM-normi 8.29,00 täitmine on talle pigem vormistamise küsimus.

Hiilgav häälestumine

Rõõmustas, et peaaegu kõik meie kergejõustiklased olid sooritusteks väga hästi häälestunud. Eraldi esiletoomist väärivad kas isikliku rekordi või hooaja tippmargi püstitanud sportlased.

Jaak-Heinrich Jagor tuli 400 m tõkkejooksus 49,92ga teiseks, sama koha saavutasid ka Karl Lumi (ületas kõrgushüppes 2.21) ja Tiidrek Nurme (läbis 5000 m 14.28,53ga). Merilyn Uudmäe oli kolmikhüppes kolmas 13.54 ja tema vend Jaak Joonas meeste samal alal 15.92ga kuues. Kreete Verlin sai 200 m jooksus isikliku rekordiga 24,31 kuuenda ja Rivar Tipp 400 m jooksus oma tippmargiga 47,61 seitsmenda koha.

Kiiduväärselt esinesid nii meeste kui ka naiste 4 x 100 m ja 4 x 400 m teatejooksu võistkonnad. Naiste lühemas teatejooksus püstitatud Eesti rekordist oli juba juttu, samas läbis meeste 4 x 100 m kvartett Hans-Christian Hausenberg, Karl Erik Nazarov, Ken-Mark Minkovski ja Henri Sai distantsi ajaga 40,05, mis andis hinnalised teise koha punktid. Martin Kupper lennutas ketta 63.51 kaugusele ja tuli samuti teiseks.