Stephanie Frappart.Foto: Reuters/Scanpix
Jalgpall
14. august 2019, 18:02

UEFA arusaamatu eriotsus võib naiskohtunikele saatuslikuks saada (2)

Mullu Tallinnas toimunud UEFA superkarikas mängitakse tänavu välja Istanbulis, kus omavahel lähevad vastamisi Inglismaa jalgpallihiiud FC Liverpool ja Londoni Chelsea. Mängu eel on lisaks meeskondadele palju kõneainet tekitanud ka Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) otsus, määrata kohtumist vilistama naiskohtunik Stephanie Frappart.

35aastane prantslanna on naistejalgpallimaailmas tunnustatud arbiiter. Ta on õigust mõistnud kahel naiste jalgpalli MMil ning ohjas sealjuures ka tänavust finaali USA ja Hollandi vahel.

Frappartil on olemas ka varasem kokkupuude meestejalgpalliga. Prantsusmaa tugevuselt kolmandas liigas sai ta oma tuleristsed juba kaheksa aastat tagasi, esiliigasse edutati ta 2014. aastal ning kõrgliigas tegi ta oma debüüdi tänavu aprillis, kui vilistas SC Amiensi ja RC Strasbourgi vahelist matši.

Lisaks temale on Euroopa tippliigades naistest tippu jõudnud sakslanna Bibiana Steinhaus, kes pääses kaks aastat tagasi püünele Saksamaa kõrgliigas, ning Sian Massey-Ellis, kes töötab juba mitu aastat Inglismaa kõrgliigas abikohtunikuna. 

Bibiana Steinhaus Foto: Imago Sport/Scanpix

UEFA kohtunikemääraja Roberto Rosetti sõnul vääris Frappart seda kohta täielikult. „Stephanie on aastate jooksul näidanud ennast ühe parema naiskohtunikuna. Ta on suuteline suure publiku ees mänge kontrollima, mida tõestas ka tänavuse naiste MM-finaalis.“

Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela leiab, et tegemist oli puhtalt poliitilise otsusega, kus UEFA loodab naiste jalgpalli laineharjal sõitmisega endale plusspunkte teenida. „Probleem pole selles, et Frappart on naine, vaid selles, et tal pole varasemast kogemusi ette näidata. Ehk tegemist pole väljateenitud määramisega,“ sõnab ta. 

„Finaalid on kohtunikele preemia nähtud vaeva ja tehtud töö eest – tegemist on kõige kõrgema avaliku tunnustusega. UEFA-l on kolm finaali, millega õigusemõistjaid premeerida: Meistrite liiga, Euroopa liiga ja superkarikas. Jah, viimane on neist kõige vähem väärtuslikum, ent siiski prestiižne. 

Maailmas on väga palju kohtunikke, kes on selliseks finaaliks oluliselt kvalifitseeritumad ning aastaid selle nimel ka vaeva näinud. Tõsi, nad on kõik mehed, kuid see pole antud hetkel oluline. Loeb kvalifikatsioon,“ leiab Järvela. 

Ka tema toob välja Steinhausi ja Massey-Ellise: „Nemad on liikunud loogilist rada pidi. Saanud vastavad kvalifikatsioonid ning kõik ise välja teeninud. Tee on naiste jaoks olemas, lihtsalt neid, kes on sellest läbi murdmise reaalselt ette võtnud, on vähe. Aga see ei saa olla argument, et kuna naisi on vähe, siis peame neid kunstlikult tooma. Ei pea. Asi peab käima kvalifikatsioonipõhiselt. Vilistab see, kes on parem. Steinhaus on näidanud, et on Euroopa tippliigasse on võimalik jõuda ka orgaanilist teed pidi. Seetõttu on tal ka autoriteet, mida keegi kahtluse alla ei pane. Sõel on meeste ja naiste jaoks sama karm. Kui naistel puuduks võimalus, oleks tegu probleemiga,“ jätkab ta. 

Järvela sõnul poleks mingit probleemi, kui Frappartil oleks ette näidata alagrupikohtumisi Meistrite või Euroopa liigast, sest sellisel juhul tunduks samm orgaanilisem.

„Kui ta oleks paar-kolm hooaega teeninud seal määramisi, näidanud selle käigus arengut ning siis võimaluse saanud, oleks see naiste jalgpallile sisuline reklaam. Siis oleks seda „erandit“ ka kergem alla neelata ning see ei tunduks nii ebaõiglane. Praegu on see tehtud liiga kiiresti ning puhtalt poliitilistel põhjustel: UEFA soovib suvise naiste MMi menu pealt teenida mainepunkte. 

Järvela ei usu, et Frappartil tuleb mängu ohjeldamisega probleeme. Pealegi on prantslannal Istanbulis kasutada VARi abi. „Olen veendunud, et tal ei lähe midagi valesti. Superkarikas on iseloomult selline mäng, mis liiga tuliseks ei lähe, mistõttu on mängu iseloomu kontrollimine veidi lihtsam,“ sõnab ta, kuid toob välja, et säärase erimääramisega võib UEFA endale vabalt ise jalga tulistada. Seda juhul, kui täna ikkagi peaks midagi juhtuma. „Kui Frappart teeb ämbri, mida pole võimalik VARiga parandada, siis on see hoop talle ja kõikidele naiskohtunikele.“

Järvela lisab, et kui finaal oleks antud Steinhausile (kes on praegu vigastatud – K. J.) , oleks tema arusaamatus märgatavalt väiksem, kuna sakslanna kogemus meeste mängude osas on oluliselt suurem. 

„Hakkamasaamisel ja tippkvaliteedil on oluline vahe. See, et Frappart hakkama saab, pole minu jaoks oluline. Seda tunnustust vääriks mõni kohtunik, kes on pikalt tippkvaliteedi näitamise eest võimaluse välja teeninud,“ sõnab ta.