TIPPHETK: Eesti näitlejad tegid 2017. aastal Lilleküla murul 4 : 0 Soome kolleegidele tuule alla. Priit Strandberg peab seda oma vutikarjääri emotsionaalseimaks matšiks.Foto: Tiina Kõrtsini
Jalgpall
14. august 2019, 21:34

Jalgpalli kui võimalikku kunstivormi aitab lahti mõtestada näitleja Priit Strandberg

Kas jalgpall ongi uksekomöödia või peitub seal midagi sügavamat?

„Jalgpalliga kõige sarnasem teater on ilmselt nii-öelda uksekomöödia, kus pole muid soove, kui inimestele pakkuda meelelahutust, valdavalt nalja,“ arutleb Vanemuise teatri näitleja, muusik ja harrastusjalgpallur Priit Strandberg. „Jalgpall on küll veidi mitmekülgsem, sest pakub ka kurbi hetki ja tragöödiat.“

„Jalgpalliga kõige sarnasem teater on ilmselt nii-öelda uksekomöödia, kus pole muid soove, kui inimestele pakkuda meelelahutust, valdavalt nalja,“ arutleb Vanemuise teatri näitleja, muusik ja harrastusjalgpallur Priit Strandberg. „Jalgpall on küll veidi mitmekülgsem, sest pakub ka kurbi hetki ja tragöödiat.“

Mõne nurga alt vaadates polegi jalgpall ja teater liiga erinevad. Ühisteks joonteks on näiteks lavale astuvad artistid ja raha eest kohale saabuv publik. Rahvas teab mõlema puhul umbkaudset etenduse pikkust, peaaegu alati on ka vaheaeg, et puhvetis käia. Nii näitlejad kui ka jalgpallurid teevad enne sõud kõvasti proovi, et rahvale parimat etendust pakkuda. Kuid sisult lähevad kaks kultuurivormi lahku.

Edasi lugemiseks: