Margus Murakas | Toyotaga peaks midagi tõsist juhtuma, et Tänakul MM-tiitel käest libiseks (17)

Ott Tänak läkski Saksamaale favoriidina. Tegu on väga spetsiifilise ralliga – kitsad teed ja suured kiirused. Sarnastes oludes on ta ennegi väga hea olnud. Auto pidas vastu ja meeskond töötas laitmatult. Toyotale kolmikvõit – polegi rohkem midagi lisada.

Sportlikku konkurentsi silmas pidades oli positiivne, et Hyundai, eesotsas Thierry Neuville'ga, suutsid Oti kiirusele vastata. Rehvi purunemine jättis ralli käigule selge jälje, aga tehnikaspordis tuleb seda ette.

Suur traagikat sel aastal polnudki. Teemu Suninenil ja Dani Sordol tekkisid ootamatud probleemid, aga eelmisel aastal lõhuti masinaid tunduvalt rohkem. Sõitjad on ehk Saksamaa oludega rohkem harjunud ega võta tarbetuid riske.

Raske on öelda, kas Neuville lõhkus rehvi enda süül. Olen arvamusel, et õnn soosib tugevaid. Aga fakt on, et ta sõitis üsna piiri peal. Sellised asjad on ala lahutamatu osa.

Kurb on lihtsalt, et see mõjutab kõvasti konkurentsitihedat tabeliseisu. Tühipaljast rehvipurunemisest muutub väga palju. Suures WRCs võiks kasutusele tulla samasugune süsteem nagu juuniorite arvestuses. Iga katsevõit võiks tuua mingisuguse MM-punkti. Näiteks esikolmikule vastavalt üks, kaks ja kolm silma.

Võib-olla oleks kogupilt natuke ägedam. Ralli keskel oli üsna mage paremusjärjestust vaadata: kolm Toyotat, kolm Hyundaid, kaks Citroeni – ja Fordidest polegi eriti asja olnud. Saksamaal olid vahed pundi kaupa selgelt eristatavad. Mulle punktisüsteemi muutmine meeldiks.

Citroen ei saanud end kuidagi paika. Ogier vaevles kogu aeg alajuhitavuse all. Aga ta teab oma piiri väga täpselt. Sõitjana Ogier mulle meeldib, sest ta ei lähe hullu panema. Kui masinaga pole võimalik kiiresti sõita, siis ta jõuab vähemalt finišisse. Samuti hangib Ogier auto kohta teadmisi ja kogemusi, et tulevikus areneda.

Üldseisu võib kokku võtta nii: nüüd peab Toyotaga juba midagi tõsist juhtuma, et Tänakul MM-tiitel käest libiseks. Loodame, et ei libise. Paistab, et meeskonnakaaslased Jari-Matti Latvala ja Kris Meeke on ka lõpuks saanud asjade käigust ja oma rollist õigesti aru. Tiim töötab Oti maailmameistriks tulemise nimel.

Õnneks pole tema üleolek veel igavaks muutunud. Schumacheri sündroomini jääb veel pikk maa minna. Võtame alustuseks esimese tiitli ära. Kui järgmisel aastal täpselt samamoodi läheb, siis võib hakata selle üle arutlema.

Täna pakub pigem rohkem muret kogu MM-sarja käekäik. Autosid ja konkurentsi võiks ehk veidi rohkem olla. Terve aasta peale on kiiruse poolest kolm meest ikkagi teistest üle. See ei ole sarjale tervikuna väga hea.