Sisuturundus
3. september 2019, 17:00

Teadliku lapsevanema ABC laste hambaravis ja suuhoolduses

Maxilla Hambakliiniku hambaarst dr. Rebeka Gabor annab põhjalikud vastused enim levinud küsimustele laste hammaste ja laste hambaravi kohta. 

Millal tuleks esmakordselt lapsega hambaarsti külastada?

Esimene külastus hambaarsti juurde peaks toimuma 1-2aastaselt. Selles vanuses veel hambaauke olla ei tohiks ning visiidi eesmärgiks on eelkõige lasta lapsel kabineti ja hambaarstiga tutvuda. Samuti kontrollib arst hammaste hügieeni ning annab vajalikke soovitusi toitumiseks.

Kindlasti tuleks vältida olukorda, kui laps jõuab esimest korda hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on juba auk, või veel hullem – hammas valutab.

Kuidas valmistada last kodus ette hambaarsti juurde minekuks?

Kodus tuleks lapsele seletada, miks on hambaarsti külastus vajalik ning mis teda hambaarsti juures ees ootab. Lapsele võib lugeda hambaraviga seotud raamatuid või näidata multifilme.

Lapsevanem mängib suurt rolli selles, kas lapsel tekib hambaarstihirm või mitte. Kindlasti ei tohiks lapsele öelda: “Ära karda, hambaarst ei tee sulle haiget ega süsti!”. Lapsesõbralik hambaarst ei kasuta hirmutavaid sõnu. Sõna „süst“ asemel ütleb ta, et paneb hamba tuttu, „puuri“ nimetab ta hambadušiks. Esimesel visiidil tutvub laps kabinetiga ning vaadatakse üle kõik hambad, vajadusel pestakse need puhtaks, et laps harjuks suus toimetamise ja erinevate häältega. Kui mõni hammas vajab ravi, siis sellega alustatakse üldjuhul alles teisel visiidil ning ka siis on soovitatav alustada kõige väiksemast august (kui just mõni hammas ei valuta).

Kui tihti tuleks käia lapsega hambaarsti juures kontrollis?

Lapsega peaks käima hambaarsti juures regulaarselt iga kuue kuu järel. Isegi kui ükski hammas ravi ei vaja, on oluline kontrollida hügieeni ning hammaste õigeaegset vahetumist ja hambumust. Regulaarne hambaarsti külastus aitab vältida ka hambaarsti hirmu teket.

Kuidas hoida lapse hambaid võimalikult kaua võimalikult tervena? Kas on tõsi, et kaaries on nakkav ja et lapsi ei tohiks toita enda söögiriistaga?

Kui esimesed piimahambad on lõikunud ehk hambad paistavad igemest välja, tuleb neid puhastama hakata. Äsja suhulõikunud hambaid on mugav puhastada pehme silikoonist näpuharjaga. Võib kasutada ka hambaharja, mis peab olema pehmete harjaste ja väikese peaga. 

Soovi korral võib kasutada spetsiaalset imikute hambapastat, mis on ette nähtud vanusele 0‒3 aastat. Ära hambapastaga liialda – määri harjased pastaga ainult õrnalt kokku.

Hambakaaries on edasikantav haigus ja peamiseks kaariese tekitajaks on Streptoccus mutans. 70-80% lastest saavad nakkuse emalt, ülejäänud isalt, õdedelt/vendadelt, lapsehoidjalt jne. Sülg on tähtsaim faktor mikroobide edasikandumises. Mida varem laps nakatub S. mutansiga, seda varem avaldub kaaries.

Soovitused hambasõbralikuks käitumiseks:

  • Hammaste puhastamiseks vali lapsele sobiv aeg ja asend.
  • Lapse söögiriistu ja lutti ei tohi keegi teine oma suhu panna. Lapse joogikruusist joogu ainult laps.
  • Lapse hambaharja hoia teiste pereliikmete omadest eraldi.
  • Lisatoitu andes ära liialda süsivesikutega.
  • Ära anna lutipudelist magusaid jooke.
  • Kui imikul on hambad juba suus, siis jälgi, et tema söögikordade vahel oleksid pausid. Katsu neid tasapisi pikendada. Võimalusel loobu öisest toitmisest.
  • Magavalt lapselt võta rind või lutipudel suust ära. 
  • Öise toidukorra lõpetuseks anna lonks vett. 

Mis on lutipudelikaaries?

Lutipudelikaaries on laialdane hammaste kahjustus väikelastel ning on seotud halva suuhügieeni ja vale toitmisrežiimiga. Lutipudelikaaries esineb kõige sagedamini ülemistel esihammastel, kuid võib mõjutada ka muid hambaid. 

Lutipudelikaariese vältimine:

  • Mitte lasta lapsel jääda magama toit (piim) suus
  • Lapsele öösiti mitte anda magusaid sööke ja jooke (mahlad ja magus tee on samuti hammastele kahjulikud)
  • Ka rinnapiim põhjustab suus happelist keskkonda
  • Ema ei tohi lapse lutti omale suhu panna
  • Mitte kasutada ühiseid toidunõusid
  • Emal endal peaksid hambad ravitud olema, suuhügieen korras
  • Hambaid hakata pesema kohe peale lõikumist
  • Pesta lapse hambaid kaks korda päevas
Foto: Envato Elements

Millised toitumisharjumused on lapse hammastele kõige kasulikumad?

  • Pea toidukordade vahel kolm tundi pausi.
  • Anna lapsele janu korral juua vett.
  • Mahla, morssi, jogurtit ning suhkruga teed anna lapsele juua üksnes põhitoidukorra ajal.
  • Magustoitu tuleks soovi korral süüa kohe söögikorra lõpus, mitte mõne aja möödudes.
  • Harjuta laps sööma tervislikke suupisteid: näiteks juur- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid ning juustu.

Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Milliseid kaariest ennetavaid tegevusi on võimalik lapse hammastele teostada hambaarsti juures?

  • Fluorlakkimine
  • Hammaste mälumispindade vagude katmine hermeetikumide ehk silantidega kohe pärast hammaste suhulõikumist.
  • Kõige tõhusam on siiski regulaarne kodune hammaste pesu hommikul ja õhtul fluori sisaldava hambapastaga vähemalt 2 minutit.
  • Pärast iga söögikorda võiks närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi – ksülitool pidurdab streptokokkide paljunemist hambakatus ja on seega oluline kaariese levikut takistav vahend.

Mis on fluorlakkimine?

Fluoriid on hammastele kasulik mineraal. Kõige paremini toimib see hammastele väikestes annustes ja sagedasti kasutades – hommikul ja õhtul hambaid harjates fluoriidi sisaldava hambapastaga. Fluoriid rikastab hambaemaili ning suurendab ka sülje fluorisisaldust, mis on oluline hammaste remineralisatsiooni protsessi jaoks.

Fluorlakk on fluoriidi kontsentreeritud vorm, mida kantakse hamba pinnale hambaarsti poolt. See ei ole püsiv lakk, kuid tänu oma kleepuvale iseloomule on see mitme tunni jooksul hambapinnaga kontaktis. Fluorlakki kasutatakse kaariese ennetamiseks, samuti aitab dentiini ülitundlikkuse korral.

Mis on ksülitool ja kas see on hambakaariese profülaktikas arvestatav abivahend?

Ksülitool mõjutab peamise hambaauke põhjustava bakteri Streptococcus mutans’i elutegevust, pidurdades selle paljunemist. Tavalisest süsivesikust saab bakter energiat ning ainevahetuse käigus eraldub hape ehk tekib happerünnak. Ksülitoolist bakterid energiat ei saa. Seepärast vähendab selle tarvitamine söögikorra lõpus happerünnakut. Lisaks soodustab ksülitoolipastill/näts sülje eritumist, mis omakorda täiendavalt puhastab ja kaitseb hambaid. Ksülitool vähendab bakterite taseme langetamisega seoses ka hambakattu. Selleks, et ksülitooli kasulik mõju hammasteni jõuaks, tuleb seda manustada vähemalt kolm korda päevas kohe peale söögikorda ning soovituslikult ka söögikordade vahepeal. 

Mis on silant?

Silant täidab hamba mälumispinnal olevad õnarused ja hoiab seega ära sinna kohta toidujäänuste ja bakterite kogunemise, lisaks lihtsustub hamba puhastamine. Seega hoiab silant ära ka hambaaugu tekke. Silant asetatakse hambale koheselt peale suhu lõikumist, mil hammas on haigustekitajate suhtes kõige vastuvõtlikum (esimesele purihambale seega 5-7aastaselt). Silandi asetamine on valutu protsess, mille käigus ei eemaldata hambakude. Kui hambapind on juba kahjustunud, siis silanti asetada ei või – sellisel juhul ei ole visuaalselt silandi alt kaariest võimalik tuvastada ning hambaauk võib areneda väga suureks.

Mida teha kui laps öösiti hambaid krigistab ja millest see tulla võib?

Hambaid krigistavad kuni 15% lastest. Bruksismi esineb kõige sagedamini öösel, lapse uneajal. Arvatakse, et laste puhul tuleneb krigistamine närvi- ja lihassüsteemi ebaküpsusest. Hammaste krigistamine võib sageneda stressirohketes oludes. Ka hammaste lõikumisel krigistavad lapsed sagedamini. Vahel on põhjuseks vale hambumus. Lapse arenedes ja kasvades, kui ka närvi- ja lihaskond küpsevad, hammaste krigistamine enamasti kaob. Seega kui avastad, et laps krigistab öösiti hambaid, siis muretsemiseks pole põhjust. Kui hammaste krigistamine on igaöine ja pikaajaline, tuleks probleemiga kindlasti tegeleda.

Foto: Envato Elements

Kas laste hambaravi on kallis?

Eesti Haigekassa tasub alla 19aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast 19aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes patsiendi viimase visiidi ajal enne 19aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Kõik hambaravikliinikud ei oma laste hambaravi lepingut Eesti Haigekassaga. Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarst. Seega võib lapsevanem alati valida lapsele sellise kliiniku/hambaarsti, kelle juures lapse ravi on haigekassa poolt tasutud.

Kas haigekassa tasub ka alla 19aastase esteetilise hambaravi eest (soodapesu, laminaadid, kroonid)?

Haigekassa tasub vaid nende teenuste eest, mis on kirjas Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Soodapesu, kroonid, laminaadid hetkel sinna loetellu ei kuulu.

Millisel juhul tasub Eesti Haigekassa lapse breketravi eest?

Väga raskete lõualuude asendiprobleemide ja hambumushäirete korral tasub kuni 19aastaste laste ravi eest Eesti Haigekassa. Esimesel visiidil ütleb ortodont, kas lapsel on haigekassa poolt tasustatav diagnoos ja kas arstil endal on leping haigekassaga. Suurem osa hambumuse häiretest on vähem tõsised ning ravi eest peab tasuma perekond ise. 

Millistel juhtudel on vajalik teostada lapsele narkoosis hambaravi?

Üldjuhul saavad kõik lapsed väiksest hirmust üle ja hambad korda. Mõni laps on koostööks valmis kohe esimesel visiidil, mõni vajab keskkonnaga harjumiseks enne paari korda. Harva leidub ka selliseid lapsi, kes ei olegi nõus kabinetis hambaid ravima, sellisel juhul tuleb teostada narkoosis hambaravi.

Millist hambapastat tuleks kasutada lapse hammaste pesuks?

Lapse hambaid tuleks hakata pesema kohe peale esimeste hammaste lõikumist. Esimesed hambad lõikuvad umbes kuue kuu vanuselt. Hambapastas olevat fluori ei ole soovitav alla neelata. Alla 2,5-3aastane laps ei oska hambapasta vahtu välja sülitada, seepärast tuleks neil, kes pastat välja sülitada ei oska, pesta hambaid ainult veega või kasutada spetsiaalselt väikelastele mõeldud hambapastasid.

Üle 3aastastel lastel võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.

Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida: alla kolmeaastaste laste puhul on soovitav hambapastat harjale määrida vaid õhuke kiht (umbes 0,1 ml) ehk harjased ainult õrnalt kokku määrida.

Üle kolme aasta vanustele lastele, kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25 ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.

Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.

Maxilla Hambakliinik tuletab kõigile meelde, et soovitatav on hambaarsti juures kontrollis käia vähemalt korra aastas – nii kindlustad endale terve ja ilusa naeratuse! Broneeri endale kohe aeg hambaarsti juurde SIIT!   

Või helista meie kliinikusse numbritel

Tallinn 660 1006 , [email protected] 

Tartu 737 1100, [email protected]

Elva 735 6777, [email protected]