See ala sarnaneb veidi selliste võistlustega nagu "kes sosistab kõige valjemini", "kes 'kõnnib' kõige kiiremini" ja "kes lendab mööda maapinda kõige kiiremini".
On ju narrus liikuda ligi helikiirusel ja selle juures iga hinna eest püüda hoida maapinnaga kontakti.
Kuulsusejanu on siin vast üks väiksem pool. Pigem on nii, et kui hakkad midagi tegema, tahad saada järjest paremaks, nihutad piire kuni ükskord oledki üle piiri. Sama juhtub alpinistide, paraplaanerite jt adrenaliinisportlastega. Ei osata (taheta?) õigel ajal pidurit panna.
See ei ole igavus ja raha maksavad teised - see on kuulsusjanu - tänapäeva maailmas on inimesed nii teisejärguliseks ennast mänginud, et vajavad ennast olulisena tundmiseks upitama oma ego misiganesviisil.
Arvan, et inimesed kes tahavad rekordeid püstitada, on ajendatud kirest ja sõltuvusest. Tuleb teha asju mida sa naudid, riskantne või mitte.
Kes elab selleks, et turvaliselt surra vanas eas kui elu on elamata?
KOMMENTAARID (24)