Foto: Envato Elements
Sisuturundus
11. september 2019, 16:47

KÜSIMUSED JA VASTUSED: Silmalaser selgitab, mida pead teadma silmanägemise kohta!

Silmanägemine on üks meie suurimaid varandusi ning seetõttu tuleb silmade eest korralikult hoolt kanda. Seetõttu vastavad Silmalaseri arstid patsientide kõige sagedasematele küsimustele. Kui tunned, et infot jääb veel väheseks, siis tule kindlasti Silmalaseri kliendipäevale – vaata SIIT!

Mis on kuiva silma sündroom ja miks see tekib?

Kuiva silma sündroom tekib, kui pisara hulk või funktsioon pole adekvaatsed ja põhjustavad ebastabiilse kihi silma pinnal. Silmapinna kuivus häirib silma optilist võimekust ja selle kaitsefuntsiooni. Kuiva silma sündroom on paljupõhjuslik haigus, mis oluliselt vähendab elukvaliteeti ning võib põhjustada stressi.

Noorematel patsientidel on kuiva silma sündroomi põhjuseks sagedamini keskkonnast tulenevad põhjused nagu konditsioneer, vähene töökeskkonna õhuniiskus, kontaktläätsed, liigne lähitöö (nt arvutitöö) ja sellest tulenev vähene pilgutamine. Refraktiivse kirurgia järgselt esineb silmapinna kuivust samuti enam. Kuiva silma sündroomi võivad põhjustada raseduse, imetamise, rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused. Kõige sagedasemateks kuiva silma põhjusteks üle 50aastastel patsientidel on eaga seotud pisaravedeliku vähene tootmine, laugude näärmete düsfunktsioon ja silmaoperatsiooni järgsed sarvkesta muutused. Harvemini esinevateks kuiva silma sündroomi põhjusteks nii noorematel kui vanematel on autoimmuunne haigus Sjögreni sündroom, limaskesta armistumine, vitamiin A puudus ja silmalaugude asendi häired.

Kuidas kuiva silma sündroomi ära tunda?

Kaebused silmade kuivusele on individuaalsed, east sõltumatud ja annavad aimdust haiguse tõsidusest. Kuiva silma sümptomiteks on silmade karedus-, võõrkeha-, väsimus-, valutunne, silmade sügelus, tundlikkus ja ärritatus, põletustunne, hägune nägemine (pilgutamine ja kunstpisar leevendab), silmade vesitsemine (eriti tuule käes), silmade punetus, sage pilgutamine, valgutundlikkus, peavalud.

Millal peaks laste silmi kontrollima?

Lapse silmade ja nägemise areng jätkub pärast sündi ja kestab aktiivselt kooliea alguseni. Kõige parem aeg väikelapse silmade kontrollimiseks on 3-4aasta vanuselt. Silmaarst testib lapse nägemisteravust, silmade liikuvust ja optilist ehitust. Laste nägemishäired tuleb varakult diagnoosida ja ravida, et vältida amblüoopiat ehk laisa silma teket.

Miks määratakse lapsele raviprillid?

Varakult avastatud silmahaigused ja nägemishäired, nende õigeaegne ravi on aluseks sellele, et arendada välja võimalikult hea mõlema silma nägemisteravus kooliea alguseks.

Kui lapse silmade optiline ehitus ei ole korras ja nägemisteravus pole piisav või esineb strabism ehk kõõrdsilmsus, siis määrab arst lapsele raviprillid. Sageli saavad lapsed oma esimesed raviprillid 3-4 aasta vanuselt ja kannavad neid pidevalt kooliea alguseni. Vahel tuleb prillid määrata juba 1-2 aasta vanusele lapsele.

Prille kandes ei väsi silmad nii palju, laps hakkab nägema selgemini nii kaugele kui lähedale. Silmalihaste kontroll ja silmade koostöö on parem. Prille õigesti kandes areneb kiiremini ka nägemisteravus. Kas ja kui palju tuleb prille edasi kanda koolieas, sõltub, kui palju on selleks ajaks muutunud silmaehitus ja paranenud nägemisteravus.

Kuidas peaks laps harjuma prillidega?

Kui silmaarst määrab lapsele prillid, peab kogu pere uue olukorraga harjuma. Lapsele tuleb kodus rahulikult selgitada, miks on vaja raviprille pidevalt kanda. Prille tuleb kanda ka õues ja lasteaias.

Esimestel nädalatel võib prillide kandmine olla keeruline, sest laps võtab need tihti eest ära või ütleb, et ei näe hästi. See on normaalne reaktsioon. Väikelaps ei tunneta enda nägemishäireid õigesti. Lapsevanemad peavad olema kannatlikud ja järjepidevad prillide kandmise vajalikkuse selgitamisel. Väga oluline on hea koostöö vanemate, lapse ja arsti vahel!

Mis on laisk silm ja kuidas seda ravitakse?

Kui silmade nägemisteravus ei ole võrdne, üks silm näeb halvemini, siis tuleb hakata amblüoopset ehk laiska silma „treenima”. Lisaks raviprillide kandmisele tuleb paremini nägevat silma kinni katta teatud aeg iga päev, et nõrgem silm hakkaks rohkem nägema. Seda nimetatakse oklusioonraviks ja selle ravi pikkuse määrab silmaarst.

Amblüoopiaraviga tuleb samuti alustada varakult, selle efektiivseim periood on 7.-8. eluaastani. Amblüoopia erinevad tekkepõhjused ja ravivõimalused selgitab silmaarst.

Kuidas valida head päikeseprillid?

Päikeseprillide valikul tuleks lisaks disainile lähtuda ka muudest silmade tervise seisukohast tähtsatest näitajatest. Valik meie kaubanduslettidel on ääretult lai ning kehtib teada-tuntud vanasõna „heal lapsel mitu nime”. Kasutuselolevad tehnoloogiad on tootjate seas küll erinevad, kuid kõrgekvaliteedilist päikeseprilli iseloomustavad üldjuhul sarnased omadused: UV-kaitse, polarisatsioon, infrapunakiirguse kaitse, fotokroomtehnoloogia.

UV-kaitse. Üldjuhul 100%-line UV-kaitse on märgitud igale päikeseprillile, vastasel juhul kaoks nende mõte. Kuid siiski ei pruugi tühipaljas silt tähendada veel kaitset. Tavalise tumeda klaasi tõttu meie pupillid laienevad ning lubavad veelgi rohkem UV-kiiri silmapõhja. Seega võid pahaaimamatult kanda päikeseprille, mis veel enam kahjustavad teie silmi. Oluline on uurida tootja usaldusväärsust ja soetatavate päikeseprillide kvaliteeti.

Polariseeruvad klaasid. Tänapäeval on tuntud ka polariseeritud klaasidega päikeseprillid. Mida see täpselt tähendab? Valguskiired langevad päikseprilliklaasile alati kaootiliselt. Polariseeritud klaas aitab need ühte koondada, lubades läbi klaasi vaid silmale kahjutud horisontaalsed valguskiired ning samal ajal tõrjudes vertikaalsed. Polariseeritud klaasid on hädavajalikud merel seilates ja autot juhtides, kuna need kõrvaldavad silmadele ebameeldiva hajusvalguse ja peegeldused. Polariseeritud klaasi olemasolu saab kontrollida pimedamas valguses teatud nurga all vaadates, kas klaasile tekib õlilaigu sarnane moodustis.

Fotokroomtehnoloogia. Fotokroom kohandab klaasi tumedust vastavalt välisvalgusele. Ereda päikse korral klaas tumeneb ja pakub seega silmale tugevamat kaitset. Pilvise ilmaga fotokroomne klaas helendub nõrgema välisvalguse mõjul ning annab piisavad kaitset silmadele. Läbi autoklaasi vaadates on fotokroomtehnoloogial põhineval klaasil üldjuhul väiksem toime, sest autoklaas iseenesest neelab juba osa valgusest. Autost väljudes klaas aga automaatselt tumeneb erede päikese mõjul. Fotokroomtehnoloogial põhinevate päikeseprillide esinumbriks võib maailmas pidada Serengeti Eyewear’i, kes on lisaks isetumenevatele klaasidele kombineerinud ka kõik järgnevalt kirjeldatud tehnoloogiad.

Infrapuna filtratsioon. Meie kliimas on päikeseprilli puhul oluline ka kõrge infrapunakiirguse filtratsioon ehk protsess, mille puhul toimub pidev energiavahetus külma ja kuuma pinna vahel senikaua kuni kõik pinnad on saavutanud sama temperatuuri. Vajadus päikeseprillide järele tekib juba varakevadel, olgugi et ilmad on veel jahedad ja kliima niiske. Selle tõttu kipuvad prilliklaasid tihti uduseks minema, mõnikord ka jäätuma. Infrapunakiirguse filtratsioon aitab seda probleemi lahendada.

Kriimustuste ja mustuse kaitse. Päikseprillide valikul tasub tähelepanu pöörata ka muudele faktoritele, näiteks peegeldumisvastasele kaitsele, kriimustuste ja šokikindlusele, hüdro- ning aerofoobsele kaitsekihile prilliklaasidel, mis on vastavalt vetthülgav ning kriimustusi ja sõrmejälgede teket ennetav kaitsefaktor.

Klaaside tumedus. Päikeseprillide klaaside värvused on üldjuhul erinevad, ka neil on oma funktsioon. Tumedamad klaasid on mõeldud eredama valguse korral ning ka ekstreemsematesse tingimustesse, näiteks lumel, kõrgmäestikes, merel jne. Tavaliselt on need klaasid tähistatud ka kõrgema kategooriaga, mis igapäevaseks kasutamiseks ei sobigi, liialt tume klaas tavatingimustes võib väsitada silmi. Seetõttu on otstarbekas igapäevaseks kasutamiseks valida prillid, mille klaasid kuuluvad keskmiste kategooriate hulka.

Lisainfot saad ka Silmalaseri kodulehelt!