TIPPTASE: Tallinna maratoni korraldajaid tiivustab suur eesmärk

Tugeva stardinimekirja üheks põhjuseks on korraldajate soov saada Tallinna maratonile kolme aasta perspektiivis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) kuldmärgis. Selleks tuleb täita mitu tingimust, millest üks olulisemaid on osavõtjate kõrge sportlik tase.

Ent IAAFi püstitatud nõuete täitmisel on veel teinegi eesmärk – luua Eesti tippjooksjatele täiendav võimalus tiitlivõistlustele kvalifitseerumiseks. MMile ja olümpiamängudele pääsemiseks on mitu võimalust, millest traditsioonilisemad on ajanormid. Näiteks tänavusele MMile pääsemiseks tuleb maratonis olla kiirem kui 2:16.00 (mehed) või 2:37.00 (naised). Kuid maratonis omandavad sama õiguse ka Gold Label märgist kandvatel võistlustel esikümnesse tulnud sportlased.

See on ka üks põhjustest, miks Tallinna maratoni eesmärgiks on kolme aasta perspektiivis jõuda IAAFi kuldmärgiseni.  Sellise märgiseni jõudmisel kvalifitseeruvad Tallinna maratonil esikümnes lõpetavad sportlased automaatselt tiitlivõistlustele. Loomulikult, tee selleni on pikk ning tänavuse Tallinna maratoni erakordselt tugev stardinimekiri on alles esimene samm sinna suunas.

Tõenäoliselt kõige kõrgema sportliku tasemega saab sel aastal olema poolmaraton.  Sel võistlusmaal on stardis neli Keenia jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:01.00.

Evans Cheruyot (isiklik rekord 1:00.26) sai kõrgetasemelisel poolmaratonil Istanbulis viienda koha. Paul Kariuki Mwangi (1:00.43) kontol on Bukaresti poolmaratoni võit ning esikolmikukohad Milanost ja Cremonast. Rhonzai Lokitam Kilimo (1:00.49) tuli kevadisel Berliini poolmaratonil teiseks. Nicholas Mulinge Makau (1:00.58) on viimastel aastatel pjedestaalile mahtunud nii Kiievis kui ka Luganos.

Tugevatele Aafrika jooksjatele sekundeerivad mitmed Euroopa sportlased: Stefano La Rosa Itaaliast (1:02.15), David Nilsson Rootsist (1:03.30), Andrian Lehmann Šveitsist (1:04.29), Janis Viskers Lätist (1:06.00).

Eesti rekord poolmaratonis on Pavel Loskutovi 2001. aastal Göteborgis joostud 1:03.00, käesoleva hooaja edetabelit juhib Tiidrek Nurme tulemusega 1:03.26.

Ka naiste stardinimekiri on poolmaratonis hirmkõva. Stardis on koguni kuus jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:12.00. Eesti rekord poolmaratonis kuulub Jane Salumäele (1:10.10, 1994), käesoleval hooajal on Leila Luik jooksnud 1:18.34.

Naistest on esikohakonkurentsis ka tugev Belgia jooksja Nina Lauwaert (1:11.50). Tugevate Keenia, Etioopia ja Maroko jooksjate kõrval leiame stardinimekirjast Jekaterina Patjuki (isiklik rekord 1:14.24), kes on tulnud Eesti meistriks enam kui 100 korral ning ta on ka Eesti tänavune 10 000 m meister.

Maratonis on rajal kaks meest, kelle isiklik rekord on parem kui 2:10.00. Alfers Lagat Keeniast on maratoni läbinud tulemusega 2:06.48 ning tema võib reaalselt ohustada ka Tallinna maratoni rajarekordit.

Lagat on jõudnud nii Frankfurdi, Tokyo, Eindhoveni kui ka Pariisi maratonil esikuuikusse. Josephat Kiprono Leting Keeniast (2:09.34) on küll mõni minut nõrgema isikliku rekordiga, kuid ta on saanud samuti esikuuikukohti Hamburgi, Krakovi, Münsteri ja Enschede maratonil.