Elevandiluurannik kaotas MMil kõik seitse mängu. Foto: FIBA
Spordiblogi
8. september 2019, 20:31

Henry Lääne | Korvpalli MMi koslepite valguses: suurturniiridele parematest paremad!

Suurvõistlusi oodatakse pikka aega. Tänavune korvpalli-MM jõudis spordisõpradeni vahepealsete reeglitemuudatuste tõttu viis aastat. Rahvusvaheline alaliit FIBA tegi sel aastal Hiinas toimuva kossupeo asjus aga ühe vea – esimest korda lubati püünele 32 riiki. 

Selle tõttu on Aasiasse reisinud mitu koondist, kelle tase ei kuulu MMile. Näiteks Lõuna-Korea ja Elevandiluurannik ei väärinud kuidagi pääset turniirile: esimene kaotas alagrupikohtumised keskmiselt 27, teine 16 punktiga. Sealjuures on märgiline, et aafriklased kohtusid Poola, Hiina ja Venezuelaga, kellest ühtegi ei saa lugeda medalimõtetega meeskonnaks. Ja sääraste plaanidega läks miljardiriiki kamaluga satse.

Tõsi, ka 2014 Hispaanias peetud MMil oli peksupoisse. Ainsatena kaotasid 24 parema seas kõik kohtumised Egiptus ja Lõuna-Korea. Muide, toonane alagrupiturniir on eriti valusalt meeles Soomel, kes kaotas neli mängu kuue või vähema punktiga.

Hiinas algas MM eriti „vahvalt“. Korvpallipeo avapäev tõi meile muu hulgas Serbia 105 : 59 võidu Angola üle, Itaalia alistas Filipiinid 108 : 62 ja Hispaania nahutas Tuneesiat 101 : 62. Olgu: Serbia, Itaalia ja Hispaania on väga tugevad (Serbia ja Hispaania) või korralikul (Itaalia) tasemel Euroopa riigid, kuid säärased tulemused peaksid MMil – siinkohal pole vahet, mis alal – olema ülimalt haruldased. 

Miks? Sest suurturniiri DNAsse peaks olema kodeeritud fakt, et sinna pääsevad parematest paremad. Aasia ja Aafrika tase võib Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga võrreldes olla märksa nõrgem, kuid MMile pääsemine peakski olema präänik, tänu millele tehtaks veelgi tõsisemalt tööd oma korvpalli arendamiseks. Maailmameistrivõistlused pole koht, kuhu pääseda, sest oled nõrk, aga rahvusvaheline alaliit otsustab, et ala „hüvanguks“ oleks hea, kui sinu regioon saab MMile rohkem pileteid.

Aasia näitab, et korvpalli menukuse tõstmine ei käi rahvuskoondise kaudu. Muidugi, edu teiste riikide vastu ei tule kindlasti kahjuks. Hea näide on Jaapan, kus on väidetavalt vallandunud korvpallibuum. Ei, mitte tänu MMile jõudmisele, vaid Rui Hachimura maailma tugevaima liiga NBA draft'is valituks osutumisele. Korvpallil on Hiinas enam kui 100aastased juured, ent Yao Mingi käesoleva sajandi edu NBAs tõstis ala miljardiriigis enneolematusse kõrgusse.

Seega oleks tore, kui FIBA MMi osalejaskonda vähendaks. Kindel on ka see, et korvpalli katusorganisatsioon peab vähemarenenud piirkondi järele aitama ning kui kehvikud astuvad arenguredelil mitu sammu üles, on paslik aeg mõelda mahukama suurturniiri peale.

Loodetavasti ei astu FIBA kunagi oma jalgpalluritest kolleegidega ühte sammu. FIFA otsus mängida 2026. aasta MM 48 koondisega tundub lihtsalt jabur. Sama hästi võiks püünele lasta kõik, kes ei jää rahvusvahelisel tasemel täiesti häbisse.