Oli varem nagu ikka lugeda,et koondisel oli siiani hea maine,olid ilusad mängud -võidud ja ikka meie tugevusest. Nüüd oli ka ikka lugeda keda me oma alagrupis võidame,et läheme alagrupist edasi jne.! Ja nüüd selline mannetu mäng!!
Mis aust ja uhkusest siin räägime. Kõik mängud on nagu panniga otsaette saanud. Sada vabandust ja muud ei midagi. Uhke on olla hea siis kui ikka mõni võit ka tagataskusse on pista
Mind häiris eile teine kommentaator,kes oli Andres Toobali asemel.Kas ta oli mingi Esna,no küll mees võis muliseda,lihtsalt jube oli kuulata.See on vahel ka Eesti mängude ajal mulisemas.
spordiajakirjanikud puhusid enne võistlust mulli teadlikult suureks, et oma tööandjatele leib lauale tuua. pidevalt asja see olnutena ei saanud ju juba suve algul märkamatuks jääda, et vankril rattad all logisevad ja varuosi ei ole piisavalt.
Au ja uhkus, neli kindlat kaotust järjest? Poola oli parem , see on selge, Hollandit võidame harva, aga ülejäänud kaks peaks ikka võitma. On peeglisse vaatamise aeg.
esimeses geimis oli nii palju hollandlaste omavigu. Sellepärast Eesti võitiski, mis sest et rünnakuprotsent oli kehvem. Teises geimis Holland enam nii palju ei eksinud ja sellepärast võitsidki.
Geimid võivad olla küll tasavägised, kuid mis sellest kasu on. Pealegi võivad pidevad napid geimikaotused hakata moraalile. Parem on kaotada 21:25, 20:25 või 19:25, kui et koondis kaotab enamus geimides 23:25, 25:27, 27:29, või siis 31:33. Ja ka suuremad geimikaotused mõjuvad samuti moraalile, nagu 13:25, 14:25, 15:25.
Nad teevad väga kasulikku asja. Lõbustavad suurt hulka rahvast. Hollandisse läks lausa üle tuhande fänni. Eesti võrgu tase on täitsa arvestatav ikkagi.
Eestlane ei ole meeskonna mängija absoluutselt, miks sellest küll ükskord aru ei saada??? Täielik raharaiskamine rahvusvahelistel võistlustel mängimine!!!
Suurte laste liivakast, mingi pallimäng ja selle kaotus, on äkki maailma kokkuvarisemine. Sport on vabaaja sisutus, millega tegeldakse töövälisel ajal!
Tundub, et meie mehed hakkavad geimi lõpus väristama. Näiteks teise geimi seisul kui eesti juhtis 21:17 ja 23:21, osati ikka see geim kaotada. Kolmanda geimi puhul, kui juhiti 22:18 ja 24:22, osati samuti see geim kaotada. Paistab, et meie koondis pole harjunud suurturniiridel mängima, kui liialt palju on eesti fänne toetamas. Ja seda mitte ainult sel EMil vaid ka varasematel EMidel.
Issand jumal, sellist EM finaalturniiri algust ma küll ei oodanud. See on kohutav. Maailmameistri vastu suudetakse võtta üks geimi võit, aga Montenegrole ja Tsehhile jäädakse alla 0-iga. Tekib küsimus, et mismõttes nagu? EM finaalturniir ei ole koht kuhu minna mütsiga lööma ja enda ebakompetentsust tiimitöös näitama?
Mütsiga lööma ei minda, kuid see kõik on võrkpalli fännide viga. Esiteks sellepärast, et te nõuate liiga palju. Osad mängijad ei ole harjunud mängima, kui eesti fänne liialt palju kohal on toetamas. Ja seda on ka varasematel EMidel, kus Eesti võrkpalli koondis lihtsalt põrub läbi, kui te seal kulli pilkudega vaatate.
Esimeses mängus tegi Cretu teadlikult Poola vastu sellise otsuse, kuna ta võis aimata, et sealt me punkte kätte ei saa. Olnuks meil järjekord teine, et esimene mäng pidada kas Montenegro, Tsehhi, Hollandi või Ukrainaga, siis olenemata esimese mängu tulemusest, poleks Cretu Poola vastu valget lippu lehvitanud.
Kellel olid lootused, kellel mitte. Mina pole kunagi ühegi eesti pallimängukoondise edu suhtes mingeid lootusi hellitanud. Eesti inimene ei ole põhimõtteliselt meeskonnamängija vaid individualist. Nii on.
Kõva hoobi sai juba eile, kui "mustlane" arvas, et Eesti on maailma parim ja võttis mehed juba esimeses mängus puhkama. Vennike ei jaga ikka üldse matsu.
mäng. Justkui pead ei olnud kellelgi peale Kollo. Tempsid olid tublid. Kaitse oli olematu. Mis nii viga vastasel võita. Omavigade arv jälle väga suur, sama pilt, mis mängus Poolaga. Aga lootus muidugi sureb viimasena.
KOMMENTAARID (54)