ÕL HOLLANDIS | Kert Toobal: kõik läheb enda kapsaaeda, pole kedagi teist süüdistada (4)
Kert, kas sa karmasse usud? Et eile loobusime võitlemast ning täna ei suutnud enam võidelda?
See on kindlasti midagi sellist, mille juurde tullakse pärast eilset. Tagantjärele on kerge tark olla, aga see oli treenerite kindel otsus juba enne mängu. Mehed ei hakka selle koha pealt midagi ütlema ja keegi ei võidelnud selle vastu. Kui otsus oli selline, siis otsus oli selline.
Eile mängis Montenegro pigem halvasti, aga täna parandasid nad enda mängu tunduvalt. Esimese geimi võiduga said nad kõvasti enesekindlust ja nende asjad hakkasid toimima. Nad on ebameeldiv võistkond. Teadsime seda hästi, aga nad tõestasid seda veelkord. Kõik läheb täna ikkagi enda kapsaaeda. Oleme enne ka samamoodi mänginud. Kui geimis teeme palju vigu, siis ongi halvasti.
Eile küsisime Gheorghe Cretult, kas Poola vastu teises geimis näidatu oli Eesti koondise läbi aegade parim võrkpall. Kas tänane esimene geim oli meie koondise läbi aegade halvim?
Ega esimene geim ei olnud otseselt kehv. Kui teed üheksa serviviga, kuid kaotad kõigest kahe punktiga (23:25), siis pead midagi ka väga hästi tegema. Oleks me Montenegrole kaotanud 15ga, oleks väga-väga halb.
Aga võib-olla olnuks see isegi parem, sest siis oleks rohkem pingutanud. Praegu tundus, et võtame rahulikult, paneme servi sisse ja hakkab tulema. Aga asjad ei hakanud sujuma. Pole kedagi teist süüdistada. Loodan, et meeskond leiab ennast. Loodan, et meeskond usub endasse. Samamoodi, et fännid usuvad meisse veel. Nii kaua kui kõik on teoreetiliselt võimalik, siis tuleb võidelda.
Sind võeti teise geimi alguses pingile. Ootasid seda?
Arvestades mängu käiku oli see väga loogiline. Asjad ei jooksnud ja midagi tuli teha. See on kõige lihtsam lahendus, mida teha. Ja seda tulebki teha! Mul pole sellega mingit probleemi. Võin igas geimis välja tulla, kui meeskond hakkab paremini mängima. Kui vaja pingilt tulla, tulen, kui vaja pingile minna, lähen. Aga alati ju loodad, et asjad hakkavad paremini minema. Korraks ka tundus, et läheb... see oli paljuski tingitud sellest, et hakkasime paremini servima.
Meil olid mingid asjad kokkulepitud. Montenegro mängis täpselt nii, nagu nad mängisid eile: kasutasid palju nurgaründajaid, temposid vähe. Need asjad olid teada ja kokku lepitud. Aga kõik sündis nõksa hilja. Mõned asetused blokis, kus läksime kolmekesi, kui ei pidanud minema. Ja vastupidi...
Nad on selline meeskond, et kui asjad hakkavad õnnestuma, siis kõik õnnestubki. Duhhi meeskond. Löövadki lihtsalt viie meetri pealt palli piiri peale. Eile lõid nad kõik sellised auti. Nii ongi. Oleme ise ka nii mänginud, et kui asi hakkab jooksma, siis jookseb. Seis on raske, aga hetkel veel mitte võimatu.
Kas täna oleks selline hokivahetus, mida eile Poola vastu kasutasime, aidanud?
Seda, mida mehed teevad ja kas neil on midagi juurde panna, on treeneritel alati näha. Ei ole mõtet niisama hokivahetusi teha. Kui treenerid on mingi koosseisu valinud, siis nad on teinud seda mingi põhjusega.
Kommentaarid