ÕL HOLLANDIS | EKSPERDID HINDAVAD: kust meie koondises enim käriseb, kelle mänguga tuleb siiani rahule jääda? (15)

Kolm mängu ja ühtlasi kolm kaotust on praeguseks koondisel vöö vahel. Mis on nende matšide põhjal enim silma riivanud?

Avo Keel (AK): „Meie mäng käib tõusude ja mõõnadega: kord oleme ees, siis laseme vastased järele, siis ise taga ja võtame järgi. Väga lainetav mäng. Seda voolavust, mis mida meil mullu Kuldliigat võites oli, pole. Eelmine aasta oli meil üldse väga hea, mistõttu tekkis õigustatud ootus, et äkki tehakse nüüd järgmine samm.

Geimilõppudele ma ei keskenduks. Seal pole küsimus tasemes või tasemevahes: kui seis on 23:23, siis võibki kõike juhtuda. Ka nõrgem võib mõne geimi ära võtta. Kahjuks on aga kõik vastastele läinud. Eks me ole oma üles-alla mänguga ka vastastele enesekindlust andnud. Aga geimi lõppudes juhtub alati.

Pigem on olnud kurjast need neljapunktiliste eduseisude mahamängimised. Olgu siis 23:19 või 20:16 vmt. Ei oskagi öelda, mis selle põhjus on. Fännitribüünilt on lihtne öelda, et „kurat, lööge see pall maha!“, aga vastane võib ka alati hästi mängida. Et meie ründelöök on väga hea, kuid blokitakse ikkagi ära või tuuakse kaitses kuidagi üles ning siis virutatakse meie poolele hoopis maha.“

Argo Arak (AA): „Meil pole sellist ühtset löögirusikat kujunenud. Kõik punnitavad ja vägistavad seal väljakul. Midagi jääb kogu meeskonnal puudu. Eks need kaotatud geimilõpud hakkavad ka pika peale närvidele ning nii see on läinud. Kõik pingelised geimilõpud oleme siiani kaotanud ja sealt läks ka eneseusk. Sellist liidrit ka pole, kes lõpus palle maha lööks. Robert Täht küll proovib, aga ta on ka inimene ning on eksinud. Ja muidugi diagonaali koha pealt on kõvasti juurde panna."

Parri Kruuda (PK): „Sidemängijal on olnud raske, sest meil pole liidrit. Küll proovitakse Teppani pealt, kuid ei jää pallid maha. Siis Tähe pealt, ikka ei lähe. Punktipallidel pole Toobalil ühele liidrile loota ning siis ta otsib, kellele tõsta.

Vastastel on meie vastu ka lihtne mängida, kuna Täht (191 cm), Kollo (190) ja Toobal (189) on kõik lühikesed. Kui meie jätame ühe palli löömata, siis vastane paneb kõrge tõste just nende peale ning sealt lüüakse üle bloki. Kui on kõrge blokk, siis üritatakse mööda lüüa, aga meie vastu tuleb 100 km/h üle bloki. Ja seda on kaitses raske ära võtta."

Kes pole meie koondislastest algkõrgusestki üle saanud, kes on talle ette pandud lati suurima varuga ületanud?

AK: „Renee Teppani puhul ei nimetaks seda algkõrguse mahaajamist. Tema lihtsalt ei saa. Kui jalaluu on katki, siis ei jooksegi. Viimased kaks mängu on kärsanud aga libero [Rait Rikbergi] pealt. Ei saa olla võimalik, et tema on kõige kehvem servi vastuvõtja. Montenegro ja Tšehhi vastu Rait ebaõnnestus, sellest ei saa üle ega ümber. (Poola vastu oli Rikberg koondise halvim 50%, Montenegro vastu oli temal ja Kollol mõlemal 43%, Tšehhi vastu oli vastuvõtuprotsent koguni 18% – K.J.)

Kui libero kõigub, siis sellest tulenevalt pole ka ime, kui nurgamehed kõiguvad. Aga nurgad on minu meelest vastuvõtuga hakkama saanud. Eks ikka tuleb eksimusi sisse, aga üldiselt on numbrid püsinud normaalsuse piirides. Keegi pole küll hiilanud, aga lati alt pole mindud.

Rait on viimased kaks mängu olnud vastuvõtul aga kesine ja see jätab oma jälje. Kui geimid on siin kahe punktiga ära läinud, siis... tagantjärele tarkusena oleks piisanud ka mõnest paremast vastuvõtust või mõne sisse lastus ässa ära hoidmisest.

Teised on hoidnud asja normaalsuse piirides. Täht on hea, Kollo on olnud isegi väga tipp-topp. Tempode kohta pole ka midagi paha öelda. Jah, blokki pole nii palju tulnud, kuid tahaks, aga rünnakul on kõik topp-topp. Serv on olnud meil selline, et vahel tuleb ja vahel ei tule. Minu hinnangul eksime liiga palju nendel servidel, kus läheme kindla peale panema. Vähemalt tribüünile paistab, et vahel teeme vigu ka neil paneme-ilma-veata-sinna-tsooni-pallingutel. Mõnel mehel on muidugi lubatud kogu aeg virutada ja siis võibki vigu tulla."

AA: „Väga suurt kolinat pole olnud, aga alla võimete küll. Minu arvates ei klapi Kerdi koostöö teistega kõige paremini. Robert küll ajab seal oma asja, aga see pole see vana hea Robert. Tal on kõvasti varu sees. Energiat on tal küllaga, aga tahaks rohkem õnnestumisi ja enda peale võtmist.

Üldiselt on ka meie mäng natukene hambutu: servil teeme palju viga, mistõttu kannatab meie blokk ning vastased löövad kõmaki kohe palli maha. Maari võinuks ka Rikbergi asemel panna, aga juu treenerid ootasid, et äkki hakkab minema. Ent ei hakanud ning siis oli juba hilja. Positiivse poole pealt on Kristo Kollo kindlasti üllatanud, tema on väga ilusasti hakkama saanud ning viimases kahes mängus üks kindlamaid."

PK: "Algkõrgusest on selgelt üle tulnud Kollo. Tavaliselt saab ta mõne palli ainult maha lüüa, kuid eile-üleeile anti talle juba ka otsustavaid tõsteid. Seda ma ei ooadanud. Õnneks saab tema servi platsile ka. Libero on nagu maja vundamet, kui sealt laguneb, siis vajub maja seestpoolt kokku. Tema harjutab hommikust õhtuni vastuvõttu ning kui sealt laguneb, siis see võtab ka teistelt emotsiooni ära.

Kuna elan Soomes, siis ma pole Eesti mehi kaua näinud. Küll olen kahe aasta jooksul korduvalt Andrus Raadiku mänge näinud. Minu jaoks on üllatav, et tema platsile ei saa. Veelkord, ma pole meie ettevalmistusmänge näinud, kuid Soomes on ta ju mitu aastat punktitabeli tipus krooninud. Soome liiga tase on ka kõrgem kui Eesti oma."

Mida arvata meie diagonaalründaja olukorrast? Renee Teppan ütles pärast Tšehhi mängu: „Mängisime täna ilma diagonaalita. Võtan vastutuse endale. Õlg ei ole lubatud seisukorras."

AK: „Kui tervis ei luba, siis polegi midagi teha. See on halb õnn, spordis ikka tuleb vigastusi ette. Renee sõnade põhjal on selge, et asjad pole korras ja juu ta saab omi asju teha ainult teatud piirini. Pärast seda hakkab keha segama.

Aga see on arusaadav. Kui luu on puru, siis ei hüppa ja kui käsi haige, siis ei löö. Spordis ikka juhtub ja vigastuste eest pole keegi kaitstud. Tänane päev on Reneel aega puhata, võib-olla mingil määral see õlg annab järele. Eks teda putitatakse aga, tulemus selgub alles platsil."

AA: „Teiste sisse ei näe, et mis probleemid kellelgi on. Teppan on emotsionaalne mängija ning eks tedagi häirib, kui asja ei õnnestu. Kert küll tõstab, aga pallid lendavad blokki või auti. Kui kümnest ühe maha virutad, siis eneseusku ei tule ka. Siis ta läheb enda peale kurjaks ning ega sealt midagi tule.

PK: "Teppan ja Täht pole ilmselt vigastusest paranenud nii, kuidas loodetud. Täht võttis varem kolm sammu hoogu, et löögile minna, nüüd aga võtab kaks. Ta löögikõrgus on 10 cm allpool, mis näitab, et põlv on veel nõrk. Löökidestki näha, et ta otsib seda kohta, kuhu sättida. Teppan samamoodi võtab hoogu kahe sammu pealt. Aga eks Cretul on meestest ülevaade olemas."

Koondislased ise on Teppani tervislikust seisundist kindlasti kogu aeg olnud teadlikud. Seda on avalikkusele mainitud ka, kuid pigem üldsõnaliselt ja pinnapealselt. Äkki oleks pidanud enne turniiri ikkagi selgemalt välja ütlema, et meie eesmärk on küll alagrupist edasi saada, kuid me pole 100%, et seda saavutada? Või tuleb mõista, et Gheorghe Cretu ei soovinud vastastele meie koondise kohta liiga palju eelinfot anda?

AK: „Valikute küsimus. Ega vastane saab sellest nagunii teada. Vahet pole, kas mängu ajal või nädal enne. Andmed ja info on ju kõikide jaoks, seda igas tegevusvaldkonnas. Minu jaoks on selliseid vägisi ilustamisi liiga palju, aga see on treenerite, firmajuhtide, poliitikute enda valik. Mõni ütleb otse, mõni mitte. Aga lõpptulemus on see, et teada saadakse ikka."

AA:  "Treener on kindlasti kõigi meeste konditsioonist teadlik ning eks ta proovi ära tunnetada, kellega mängida. Paraku pole veel täkkesse läinud, aga vastased on ka muidugi väga head olnud.“

PK: "Seda pole tõesti välja öeldud, et Teppan ja Täht pole vigastuse tõttu oma vormi täielikult saavutatud. Pigem räägitud, et küll tuleb. Võib-olla hakkasid kõik need ootused ja lootused, millest meedias kirjutame kuidagi meestele pähe. Ah, Montenegro, selle võtame niikuinii ära. Paraku on seda vaja vormistada ka."

Vollefännide seas on peatreener Gheorghe Cretu otsus avamängus Poola vastu põhimehed välja võtta ja valget lippu lehvitada saanud väga palju kriitikat. Kas säärane „võitjad ei alistu, alistujad ei võida“ suhtumine võis ikkagi kuidagi ka mehi mõjutada?

AK: „Võib-olla oleks Teppan siis jällegi paar geimi varem katki läinud. Või vigastus välja löönud. Kui Täht või Kollo jaksanuks hea statistika paugutada, siis ehk võinuks proovida Poola vastu, aga me ei saa seda kunagi teada.

Eks need 1500 fänni teavad võrkpallist ka kõike. Ning kõigil on õigus ka. Treenerid ikka kaitsevad oma otsuseid, mõni tunnistab oma viga, mõni mitte. Aga tõde ei saa kunagi teada. Kõik need oleksid ei maksa midagi. Hetkel oleme kolm mängu peksa saanud ja tabelis on null punkti. Veelkord, hakata olekseid panema... me ei saa ÕNNEKS seda mitte kunagi teada. Tuleb lihtsalt nentida, et praeguseni pole võitu saanud.

Samamoodi räägitakse, et praegu oleks meil Vennot vaja. Mulle meeldis, mis Poola peatreener [Vital Heynen] ütles, kui talt küsiti, et kas ta tunneb Bartosz Kurekist puudust: „Keskendume neile, kes on siin.“ Pole mõtet seda Venno teemat lahata.“

AA: „Eks tagantjärele oleme kõik targad ja nüüd tundub, et äkki võinuks Poola vastu põhidega üritada ja näiteks punkti kätte saada. Mina olen pigem Cretu poolel, et plaan oli mehi hoida ning pikas perspektiivs üritada, aga see ei töötanud. Aga võib-olla tõmbas see meestel alateadlikult motivatsiooni maha ka, sest Poola vastu oli hea mäng, kuniks treener ütles, et „stopp, jätta! Homme läheme sama koha pealt edasi“. Paraku ei läinud.“

PK: "Mina olen raudselt sellise lükke vastu. See on kõige suurem viga, kui sa lõikad emotsiooni läbi. Tulemus pole oluline, kui saad sealt emotsiooni, sest selle pealt saab jätkata. Minu arust oli see vale samm, aga eks Cretu ole treener. Meil, fännidel, on sinimustvalged prillid ees, aga arvan, et ta tegi valesti Poola mängus, kui hea emotsiooni pealt kõik välja võttis."

Eestil on mängida veel Hollandi ja Ukrainaga. Olukord on lihtne, tuleb saada kaks võitu ning siis on edasipääs veel võimalik. Samas võib kahe võiduga ka alagrupis veel viimaseks jääda. Kas teie usute, et Eesti võib siit veel edasi saada?

AK: „Tuhkatriinu muinasjutte on spordis juhtunudküll ning nii kaua kui teoorias on kõik võimalik ongi kõik võimalik. Lennukatastroofis on ka vahel kõik inimesed ellu jäänud.

Muidugi, need kaks võitu ei pruugi meid aidata. Kui Hollandi ja Ukraina vastu 3:0 paneme, siis on tõenäosus suur, aga kui 3:1 juba, siis ei tea. 3:2 puhul... tegureid on liiga palju. Praegu on igatahes variandid olemas ning läheme mängime selle esimese mängu ära. Praegu pole mõtet tagasilennu pileteid broneerima hakata.“

AA: „Meil on nüüd pinged võrdlemisi maas. Kaotad pole väga enam midagi, seega äkki tuleb Hollandi vastu, kelle on kodupinge, kerge üllatusvõit. Ise olen veel optimist ning pasundan tribüünidel nii kuis jaksan.“

PK: "Olen käinud kõigil viiel EMil, Türgist saati. Nendel esimestel turniiridel kaotasime kõik matšid, aga tegime seda hea mänguga, mistõttu jäi parem maitse suhu. Nüüd loodan lihtsalt ühte head mängu, olgu see või kaotus. Emotsioonita siit ära minna oleks kurb.

Edasipääs ning võidud Hollandi ja Ukraina üle on võimalikud, kuna siiani on kõik mängud olnud üks pall sinna-tänna. Lihtsalt teised meeskonnad on meid 23:23 seisult üle mänginud.

Kui soomlased kaotasid see suvi 18 kohtumist järjest vahepeal, siis telekommentaator ütles, et see jada on kui oks, mis muudkui paindub, aga ühel hetkel peab ta murduma. Õnn on siiani lõpupunktidel meie vastu olnud, aga kogu aeg ei saa teisele poole võrku ka minna. Oleks mõnes mängus õigel hetkel kolm-neli punkti maha löönud, oleks tulemus hoopis teine."