Meistrite liiga

MEISTRITE LIIGA ALGAB! Kas Liverpool kaitseb tiitlit või on mõne uue kord? (1)

Oliver Lomp, 16. september 2019, 19:10
Kas keegi suudab FC Liverpoolilt Meistrite liiga tiitli röövida?Foto: Reuters/Scanpix
Homme algab taas klubijalgpalli kõige olulisem sündmus Meistrite liiga ning küsimusi selle eel on kuhjaga. Kas Liverpool suudab imelist sisekliimat hoida ja taas finaali trügida või on lõpuks rahakate Manchester City ja PSG kord. Või äkki suudavad kaks kanget Lionel Messi või Cristiano Ronaldo vastavalt FC Barcelona või Torino Juventuse ihaldatud karikani tüürida.

ESIMESE RINGI SOOSIKUD

Samal teemal

FC Liverpool

Jürgen Klopp on FC Liverpooli nii hästi toimima saanud, et väga keeruline oleks neid kõige võimsamate tiitlinõudlejate ringist välja jätta. Klišeelikult väljendades toimib Liverpooli mängumasin nagu kellavärk ning selle taga on meeskonna ideaalselt komplekteerinud Klopp. Maailma parim väravavaht Alison Becker, pea üle mängu resultatiivseid sööte jagavad äärekaitsjad Trent Alexander-Arnold ja Andy Robertson, kogu liini toimiva panev Virgil Van Dijk ning töörügajatest koosnev keskväli teevad tagala nii kindlaks, et ründekolmik Robert Firmino – Sadio Mane – Mo Salah võivad südamerahuga keskenduda sellele, mida nad kõige paremini oskavad: väravate löömisele. Kloppi mõju meeskonna sisekliimale on tunda sisuliselt iga Liverpooli mängija liigutuses. Eriti märgiline oli üks intsident Premier League’is, mis võtab ideaalse pundi olemuse kokku. Kui kohtumises Burnley vastu oli pingile vahetatud Mane korraks pahane Salah peale, kes talle heal positsioonil söötu ei andnud, siis järgmises mängus omavahel kombineerides ja väravaid lüües rõõmustasid samad mehed nagu parimad sõbrad. Ka Premier League’i on alustatud puhaste paberitega ja võidud on olnud veenvad.

Torino Juventus

Kui Torino Juventuse koosseisu vaadata, siis nii kõva meeskonda pole Euroopas mitte kellelgi vastu panna. Kaheksa aastat Serie A-d valitsenud Juventuse nimekiri on nii hea, et väga suure tõenäosusega suudaks Scudetto eest võidelda ka nende B-koosseis. Lisaks on viiekordne Ballon d’Ori võitja Cristiano Ronaldo sisuliselt samas heas vormis, kui aastaid tagasi, mis tõstab tema kuvandit müstilisest atleedist veelgi. Juventuse põhiküsimuseks saab aga olema peatreener Sarri, kes on pigem tuntud kohati avantüristliku ja ultraründava jalgpalli poolest. Juventus on aastaid mänginud pigem pragmaatilist kaitsest lähtuvat jalgpalli, ent Sarri on sellest stiilist valgusaastate kaugusel. Kui Juventuse mehed suudavad aga Sarri stiili omaks võtta, siis saab Juventuse vastu olema väga keeruline ükskõik kellel. Aga kui ei saa, on Itaalia hiid vägagi haavatav.

Manchester City

Pep Guardiola juhendatava Manchester City mängumasin Premier League’is on olnud nii muljetavaldav, et teinekord jääb vastastest amatööride mulje. Ometi pole Guardiola suutnud samasugust vormi Meistrite liigasse konverteerida. Cityl jääb alati midagi puudu, kusjuures sageli õnnest. Kui City oma mängu käima saab ja Euroopa kammitsaist üle saab, siis võivad nad jõuda ihaldatud sarjas väga kaugele. Üheks suureks tugevuseks sarnaselt Juventusega on ülipikk pink ja koosseis, kus sisuliselt iga mees võib heal päeval värava lüüa.

KARIKANÕUDLEJAD

Madridi Real

Madridi Reali eelmise hooaja häving polnud sugugi üllatav ja seda kahel põhjusel. Esiteks jäid nad ilma oma väravamasinast Ronaldost ja teiseks hakkasid nad uue peatreeneri Julen Lopetegui käe all mängima stiili, mida see klubi sel sajandil mänginud pole. Kiirete sirgjooneliste rünnakutega harjunud Real hakkas ühtäkki pallikiigutajaks nagu nende suurim rivaal FC Barcelona ning isegi suurtel staaridel tõmbas see juhtme täielikult kokku. Tulemuseks nõrk esinemine nii koduliigas kui Euroopas. Nüüd on aga peatreeneritoolil tagasi Zinedine Zidane, kes juba teab, kuidas mehi motiveerida endast maksimumi välja pigistama. La Liga hooaeg on alanud üle kivide ja kändude, ent kui Zidane lõpuks mängu käima lükkab, on koosseisus potentsiaal tõusta taas troonile.

FC Barcelona

Barcelona viimaste aastate ostupoliitika on saanud üle-euroopaliseks naljanumbriks. Makstakse ulmesummasid mängijate eest, keda peatreener Ernesto Valverde ei suuda mängima panna ja olgem ausad: teinekord tundub, et Valverde isegi ei tea, mis süsteemi ta mängida tahab. Antoine Greizmann on küll väga hea jalgpallur, ent ei maksaks väga imestada, kui ka tema Barcelonas täielikult läbi ei löö. Aga eks aeg näitab. Barcelona võtmemängijaks saab sel hooajal olema Amsterdami Ajaxist toodud Frenkie De Jong. Kui hollandlane annab koos brasiillase Arthuriga keskväljale dimensiooni, et palli üle tooma ja suuremaid osasid ohtlikuid rünnakuid ei pea alustama meeskonna suurim väravalööja Lionel Messi, võib argentiinlase elu muutuda nii kergeks, et ta saab keskenduda ainult viimasele kolmandikule väljakust. Ja me kõik teame, mida ta seal korda suudab saata.

Müncheni Bayern

Robben-Ribery ajastu on läbi ja Bayern elab uues hingamises. Juba eelmisel hooajal näitasid uued staarid Kingsley Coman ja Serge Gnabry, et nendes peitub huvitav potentsiaal ning kui tänavu pannakse lisakäik juurde, võib uuest Bayernist saada väga huvitav tiim. Bayerni kaitse on soliidne, poolkaitse rikkalik ja ründeliin eesotsas Robert Lewandowskiga plahvatusohtlik. Laenulepingutega saadi endale ka Philip Coutinho FC Barcelonast ja Ivan Perišić Milano Interist ning terve kombo tundub väga ohtlik. Sellise Bayerni finaali jõudmine ei tohiks kellelegi üllatus olla.

PSG

Sarnaselt Barcelonaga on PSG lõbustanud Euroopa jalgpalli viimastel aastatel play-off’ides suurte eduseisude mahamängimistega. Neil lihtsalt seni on olnud see miski, mis otsustavatel hetkedel süsteemi kokku jooksutab ning hoolimata rahasüstidest pole Euroopas suudetud isegi nelja parema hulka jõuda. Neil on küll metsikult hea koosseis, kuid PSG suurim probleem näib olevat omavaheline nagistamine: suured egod lihtsalt ei taha tiimi ära mahtuda. Kindlasti ei tulnud kasuks ka suvine Neymari saaga, kus mees isegi väljendas, et soovib Pariisist Barcelonasse lahkuda. Väga suur küsimärk on ka saritülitseja Mauro Icardi liitumine klubiga, mis peaks sellesse tulle veelgi õli valama. Kui peatreener Thomas Tuchel suudab aga meeste egod alla suruda ja PSG tiimina lõpuks toimima panna, siis võib prantslaste esiklubist kõike oodata.

MUSTAD HOBUSED

Milano Inter

Kui Interi koosseisu vaadata ja võrrelda näiteks Juventuse, PSG või City omadega, peaks olema püstihull, et ennustada Interi edu. Samas on nende eesotsas nüüd Antonio Conte, kes varemgi sellestsamusest saia teinud. 2016. aasta EMil pani ta staaridest tühja Itaalia koondise mängima turniiri parimat jalgpalli ning vaid ebaõnn, Daniele De Rossi vigastus väga valel hetkel ja penaltid Saksamaa vastu murdsid sinisärgid. Lisaks Contele on Interil huvitavaid täiendusi nagu Romelu Lukaku ja Alexis Sanchez, kelle täht just Conte käe all võib uue sära saavutada. Lisaks on ründeliinis Argentina tõusev täht Lautaro Martinez ning kui pragmaatikuna tuntud Conte suudab kaitseliinis “vana head itaallaslikku” tegutsemist näidata, pole välistatud, et Inter väga kaugele purjetab.

Atleticoga mängida pole mitte kellelgi kunagi lihtne. Nad ei mängi ehk kõige voolavamat jalgpalli, kuid Diego Simeone suudab oma hoolealused nii hingestatult mängima panna, et tulemusest hoitakse kinni hambad ristis vere maitse suus. Ja kuigi suvel lahkus meeskonnast nende suurim staar Antoine Greizmann, on neil huvitavaid täiendusi ründeliinis. Laenulepingu alusel liitus Chelseast ründaja Alvaro Morata, kuid kõige põnevam ost on uueks Cristiano Ronaldoks peetav portugallane João Félix. Kusjuures Atleticos on ta juba nii sõprusmängudes kui ametlikes kohtumistes skoorinud, seega algus tundub ilus.

Napoli

Üks on kindel: ükskõik, kui kaugele Napoli ka ei jõua, nende mänge on alati põnev vaadata. Napoli lööb reeglina palju väravaid, kuid probleem seisneb tihti selles, et neile lüüakse veel rohkem. Mullu oli lõuna-itaallastel veidi ebaõnne, et alagrupis võrdsete punktidega PSG ja Liverpooli järel kolmandaks jäädi, kuid Carlo Ancelotti juhendataval klubil on sel aastal uus võimalus end tõestada. Alagrupp peaks olema Liverpooli kõrval läbitav ja play-offi rikastavad nad kindlasti. Meeskond on hästi komplekteeritud ning Kostas Manolase liitumisega peaks ka kaitse stabiilsemaks muutuma. Tõsi, Itaalia liigas pole see seni juhtunud (väravate vahe kolme mänguga 9:7), kuid küll see paika loksub. Ja kui eesliinis Dries Mertens, Joe Callejon ja Lorenzo Insigne oma tavapärasest vormis jätkavad, võib Napoli puuri täis lüüa ükskõik kellel. Pink on veidi lühike, kuid Ancelotti peab lootma, et võtmemängijad vigastada ei saa.

Õhtuleht on kindel, et Meistrite liiga võitja tuleb just meie väljatoodud meeskondadest. Mulluse finalisti Tottenhami, aga ka näiteks noorenduskuuri läbiva Londoni Chelsea võimalustesse sel aastal pigem ei usu. Ka mullu imelise hooaja teinud Amsterdami Ajaxi kordusimesse tänavu usku pole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee