SEES VÕI VÄLJAS? Võrkpallikohtunik selgitab tšehhide otsustava hetke ässpallingut (7)

Eestlaste jaoks oli kohtumise valusaim moment kahtlemata kolmanda geimi lõpp, kui seisult 26:26 läks servima igapäevaselt Poola kõrgliigas põrandasse auke lööv Jan Hadrava. 

199sentimeetrine diagonaalründaja saatis teele järjekordse pommservi, mille kohtunikud esiti auti lugesid. Tšehhide peatreener palus olukorda aga videokordusest järele vaadata ning meie õnnetuseks selgus sealt karm tõsiasi: pall sõna otseses mõttes riivas tagumist joont ning loeti millimeetri jagu sisse. Tšehhid said matšipalli, Hardava virutas teise ässa kohe otsa ning mäng oligi tehtud. 

Pärast kohtumist ei andnud paljude Eesti võrkpallifännide hing rahu: "No kuidas on võimalik selline pall sisse lugeda!?" kostus nii mõnegi vollesõbra suust. Meie koondislased otsuse osas ei protesteerinud, kuid tõe huvides palus Õhtuleht kommentaari rahvusvahelise kategooria kohtunikult Erko Varblaselt.

"Reeglid ütlevad, et kui pall puudutab maandudes joont, siis on pall sees," vuristab ta elementaarsena tunduva tõe kärmelt ette. "Eks videokorduse puhul on alati see küsimus, et kuidas on vastav kaader võimalik seisma jätta. Antud juhul jäeti see täpselt nii, kust oli näha, et pall puutus joont. Kes teab, võib-olla paar kaadrit edasi olnuks see audis, aga see kaader näitas sisse."

Varblase sõnul kasutatakse võrkpallis kahte tüüpi videokorduseid. Üks variant on n-ö Itaalia oma, kus näidataksegi videokaadrit. Teise varianti puhul on väljakul sensorid ning ekraanile kuvatakse tulemus graafiliselt, nagu tenniseski. 

"Kujutuse korral olnus asi pealtvaatajate ehk selgem, aga see kaader, mille videokohtunik välja valis ning mille esimene kohtunik ka kinnitas, näitas samuti, et pall puutus joont," kordab Varblane ennast ning lisab, et otsuse tegemisel ei mängi rolli fakt, et pall põrandale maandumisel veidi "deformeerub".