Kergejõustik

Suri Eesti kettaheitja, kes jäi ebaõiglaselt olümpialt eemale (14)

Deivil Tserp, 17. september 2019, 14:59
Kaupo Metsur koos abikaasa Marjega.Foto: TEET MALSROOS
Täna suri legendaarne kettaheitja Kaupo Metsur, kes kuulus NSV Liidu paremikku ja tegi mitu säravat etteastet rahvusvahelisel areenil. Ta pidanuks pääsema 1960. aasta olümpiale, kuid jäi toonase spordisüsteemi hammasrataste vahele.

24. novembril 1937 Tartumaal Mäksal sündinud Metsuri tõusutee oli ajastule kohaselt väga põnev. Ta suutis ühendada nii sporditegemise kui ka töö. Noor mees oli suvel kombainiga viljapõllul ja käis vabal ajal ketast heitmas.

Metsuri talent avanes varakult. Ta püstitas NSV Liidu noorterekordi ja pääses üleliidulise koondise vaatevälja. 1953. aastast harjutas 191 sentimeetri pikkune sportlane maineka Valter Kalami juhendamisel. 

1961. aastal võitis Metsur üliõpilaste MMil hõbeda, 1959 ja 1967 NSV Liidu rahvaste spartakiaadil pronksi ning 1959–1961 NSV Liidu ametiühingute spartakiaadil kulla. Ta tuli kuulitõukes ja kettaheites 8 korda NSV Liidu üliõpilasmeistriks. Eesti meistrivõistlustel võitis 1956–1971 kettaheites 10 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning kuulitõukes 2 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi; talvistel meistrivõistlustel kettaheites 5 kulda ning kuulitõukes 3 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi.

Aastatel 1958–1968 parandas Metsur viis korda Eesti kettaheiterekordit (54.42 – 56.80). 1961. aastal oli ta Euroopa edetabelis 6. ja maailma pingereas 13. kohal.

Metsur kuulus 51 korda Eesti koondisse (1956–1971) ja 2 korda NSV Liidu koondisse (1961). Pärast sporditeed töötas ta 1962–1975 TRÜ KKTs ja 1975–1990 TPedI KKTs õppejõuna.

Ta oli abielus näitleja Marje Metsuriga. Õhtuleht avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee