BLOKIST AUTI: Kristo Kollo on EMil kolme mänguga toonud 31 punkti, jäädes selles arvestuses alla vaid Robert Tähele (44). Uue hooaja kontekstis pole sellest aga otsest kasu, sest tulevaseks hooajaks on tartlasel juba ammu taskus leping Rumeenia tšempioni Galati Arcadaga. Foto: CEV
Võrkpall
17. september 2019, 22:33

ÕL HOLLANDIS | Volleagendi pajatused: suurtes liigades ei arvestata sellega, et Eestist võiks tulla mõni mängija

Tugitoolisportlane on ilmselt harjunud, et jalgpalli-MMil tõstavad pead mitmed tundmatud mängijad, kes ennast maailmale tutvustavad ning pistavad pärast suurturniiri taskusse korraliku lepingu mõne tippklubiga. Vutimaailmas võib see tõesti nii käia, kuid võrkpallis pole tänavusel EMil säramisest suurt kasu. Vähemalt tuleva aasta kontekstis. 

Tugitoolisportlane on ilmselt harjunud, et jalgpalli-MMil tõstavad pead mitmed tundmatud mängijad, kes ennast maailmale tutvustavad ning pistavad pärast suurturniiri taskusse korraliku lepingu mõne tippklubiga. Vutimaailmas võib see tõesti nii käia, kuid võrkpallis pole tänavusel EMil säramisest suurt kasu. Vähemalt tuleva aasta kontekstis. 

Nimelt on võrkpalliklubid finaalturniiri alguseks enamasti komplekteeritud. Alati leidub siin-seal üksikuid kohti, kuid suures osas pole praegu võrkpalliturul liikumist. Õhtuleht vestles sel teemal üheksa Eesti vollekoondislase agendi, soomlase Nisse Huttuneniga, et võrkpallimaailma telgitagustele veidi valgust heita.

Jalgpallis on MM või EM koht, kus noored mängijad saavad endale nime teha. Miks see võrkpallis nii pole?

Edasi lugemiseks: