Võrkpall

Lisatud ka Renee Teppani kommentaarid!

ÕL HOLLANDIS | Rait Rikberg: Cretu on parim asi, mis Eesti võrkpallis juhtunud! 

Karl Juhkami, Amsterdam, 18. september 2019, 00:18
Gheorghe Cretu (vasakul) ja Rait Rikberg.Foto: Martin Ahven
Eesti võrkpallikoondise libero Rait Rikberg muutus pärast 1:3 allajäämist Hollandile intervjuusid andes emotsionaalseks. Pärast matši analüüsimist sõnas vanameister, et hoolimata fännide suurest kriitikast on peatreener Gheorghe Cretu parim asi, mis Eesti võrkpalliga juhtunud. 

"Rahvas küll kirub Giannit, aga jätkuvalt: ma poleks see mees, kui ta poleks kuus aastat tagasi meie juurde tulnud. Minu jaoks on ta parim asi, mis Eesti võrkpallis on juhtunud ja kõige suurem asi minu karjääris. Mis iganes edasi juhtub, tahan läbi teie talle öelda, et mees oli südamega asja juures. Suur aitäh talle!" sõnas libero ega täpsustanud, kas homne mäng võiks jääda lootsi viimaseks Eesti koondise tüüri juures. 

Samal teemal

"Eks ta ise otsustab, mis ta teeb, aga arvan, et ta pole ainuke, kes mängib koondises viimase mängu," sõnas ta. Kas see tähendab, et Rikberg plaanib ise koondiseketsid varna riputada? "Ma ei hakka seda täna ütlema," lisas ta muigega. 

Mängust rääkides sõnas libero, et tema hinnangul väljus täna platsilt võitjana õige meeskond. "Holland tuli natuke mütsiga lööma. Saime hea edu sisse alguses, aga neil on kvaliteeti. Teisest geimist alates meil enam nii hästi ei õnnestunud. Asjad läksid õiget rada pidi ehk parem võistkond võitis," leidis ta. 

Renee Teppan leidis, et vastased olid täna tegelikult hammustatavad, kuid õigel hetkel suutsid nemad pea külmana hoida, meie mitte. "Alustasime hästi, aga arvestades turniiri käiku, siis Holland ilmselt alahindas meid vähe. Nad elavad muidugi kahe mehe pealt. Ka nemad ei suuda olla igapäev maksimaalsel tasemel. Täna oli tegelikult päev, kus liidrid tegid küll mingeid liigutusi, aga nad polnud kõige teravamad. Igalt poolt mujalt tuli päris palju abi. Nad mängisid targalt, nad ei läinud paanikasse sellest, aga avageimi kaotasid, vaid teadsid, et neil on juurde panna.

Renee Teppan Foto: Martin Ahven

Nii kui meie jäime paari punktiga maha, oli meil paanika. Frustratsioon, närvilisus... see on läbi turniiri käinud ja see on väga tõsine koht. Võib-olla kõige olulisem punkt tulevikuks, mida läbi mõelda. Sest see pole reaalne, niimoodi ei saa mängida. Nii pole võimalik mingit sujuvust või stabiilsust mängu luua," sõnas diagonaalründaja. 

Mullu Poola kõrgliigas pallinud Teppan tunnistas, et on probleemse õla tõttu hetkel kui "elav keemialabor", kuid tänast esitust see otseselt ei seganud. "Olen iga päev üritanud anda selle, mis mis mul sees on. Üritanud nii- ja naapidi. Raske on kohe ennast ümber lülitada, et „kurat, täna vist saab panna!“ Nii lihtne see pole. Aga see pole oluline. Mind usaldati väljakule, ma ei vedanud välja ja võtan vastutuse sel turniiril enda peale. Ilma diagonaalita on raske, kui mitte võimatu," raputas ta endale tuhka pähe. 

Rikberg koondise esitusi hinnates liiga palju füüsiliste piirangute taha pugeda ei soovinud. "Jah, meil oli küll vigastusi, aga mingeid mehi vaadates olime elu parimas füüsilises vormis. Vaadake kasvõi Ardo Kreeki, hüppas nagu hullumeelne! Pigem oli see vaimne altminek, eelkõige nende kahe valusa kaotuse näol – Montenegro ja Tšehhi," jätkas libero. "Kogu see aasta on olnud pettumust valmistav. Hüppasime täielikult lati alt läbi ja mingit õigustust sellele pole."

Kohtumises Hollandiga tuli liberol kaitses hakkama saada EMi suurima punktiküti Nimir Abdel-Azizi servida. Mis mõtted nende pommlöökide ajal peast läbi käivad? "Seal pole midagi mõelda, see pall tuleb nagu kuul. Kuidagimoodi lihtsalt proovida üles saada, et pall päris maha või seina ei lendaks. Seal pole midagi mõelda. Tõesti. Kui nendel meestel serv õnnestub, siis pall tuleb 130 km/h. See on õudne," vastas Rikberg. 

Kolmandas geimis oli eestlastel ka väga palju jutustamist kohtunikega. Mida arvab Teppan, kas meile tehti mõnes olukorras liiga? "Võib-olla tehti, aga ma ei usu, et see mängu käiku... No nii palju otsustas, et sealt meilt jälle katus lendas ja pärast seda andsime iga kord 2-3 punkti järjest ära. Aga kohtunike taha kindlasti ei jäänud.

Võib-olla kohati lootsime, et selliseid olukordi tuleks, et kogu selle auru, mis kolme mängu jooksul on tekkinud, välja lasta. Ega ta ilus polnud ja natukene piinlik ka kohati, aga tundus, et ka fännidel oli vaja auru välja lasta, ka nemad aitasid kaasa. Aga see on spordi osa, emotsioonid käivad asja juurde. Meeste mäng, mis seal ikka.“

Sama leidis ka nurgaründaja Andrus Raadik: "Neid kaheldavaid palle oli. Kui sul tuleb mängu peale üks-kaks-kolm, siis okei, aga seal oli päris palju olukordi, kus keeras vastupidi vinti. Selle taha ilmselgelt pugeda ei saa, aga sealt lasime ennast mõjutada."

Andrus Raadik Foto: Martin Ahven

Kuigi tänase kaotusega minetas Eesti kõik alagrupist edasipääsemise lootused, pole libero sõnul keeruline ennast viimaseks mänguks Ukrainaga motiveerida. "Meil on 1000 fänni. Mängisime Hollandi vastu nagu oma kodus. Lisamotivatsiooni pole vaja," sõnas ta uhkusega. "Fännid on alati meiega, no matter what! Võidame või kaotame. Oleme rahvale kinkinud neli suurt ja masendavat kaotust, aga nad on ikka siin. Vinged olete!"

Sama leidis ka Teppan: "Meil on saal fänne täis, kelle nimel tuleb mängida. Enda au... Seda ei ole meil nagunii enam ammu. Poolehoidjate pärast peame endast maksimumi andma, kes siia on tulnud. Nagunii on ülimark ringi käia, ei taha kellelegi silmagi vaadata. Kõik saavad ise ka aru, mis ma ikka heietan. Kõik on selge."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee