Gheorghe Cretu.Foto: Martin Ahven
Võrkpall
18. september 2019, 00:34

ÕL HOLLANDIS | Emotsionaalne Gheorghe Cretu: kui tahate kedagi pureda, siis mind, jätke mängijad rahule (13)

Eesti võrkpallikoondise peatreener Gheorghe Cretu sõnas pärast 1:3 allajäämist Hollandile, et tal on kahju, et meie ajakirjanikud on hakanud mängijaid ükshaaval ette võtma ning süüdistama. 

"Oli meeldiv näha, et mehed tulid täna väljakule, oma suurepäraste fännide ette võitlema. Mul on kahju, et me ei suutnud sel turniiril enamat näidata, kuid meil olid mõned olulised asjad puudu," sõnas Cretu. 

"Olen meeste suhtumisega rahul. Teadsin, et meil on see energia sees peidus, sest töötasime selle nimel kogu aeg. Sõnasin kuttidele ka juba, et meie tänavune ettevalmistus oli läbi aegade parim, sest kõik rügasid kogu aeg siht silme ees. Kõik tahtsid teha seda sammu edasi, mistõttu motiveeriti ennast kõvasti.

Tänavused tulemused erinesid varasematest, kuna lubasin eelmise aasta lõpus meestele puhkust anda. Paraku polnud meil siis mõne vigastuse osas õnne, kuid ma olin selle puhkuse välja lubanud," jätkas ta. 

"Küll olen kurb, et pärast nii mitmeid aastaid hakkasid osad teist (ajakirjanikest – K.J.) vere lõhna tundma ning mängijaid materdama. Te unustasite selle käigus ära, et need mehed võitlevad oma riigi eest ning annavad alati endast parima. Keegi meist pole ideaalne.

Individuaalselt oleme jõudnud väga heale tasemele, mis sel turniiril küll välja ei paistnud. Aga pole aus, kui hakkate ükshaaval mängijaid ette võtma. Kui tahte kedagi pureda või vastutusele võtta, siis võtke mind. Jätke mehed rahule, sest nemad esindavad Eestit. Peate neid toetama, mitte tapma. Ühe turniiri või ühe mängu tõttu ei saa kohe mineviku teeneid unustada ja meestel kohe pead maha võtta."

Kas see pikk monoloog tähendab, et eeldad, et homne mäng jääb sinu viimaseks Eesti koondise eesotsas?

Ma ei hakka hetkeemotsiooni pealt midagi ütlema, kuna kõik võivad seda omamoodi tõlgendada. Ütlen seda, et võrkpalliliidu inimesed, mängijad, treenerid, ei vääri seda, et meie tööle antakse hinnang lihtsalt seetõttu, et see turniir ebaõnnestus. 

Ma pole nende aastate jooksul kunagi kurtnud ebaõnne üle. See on kõik spordi osa, vahel võidad, vahel kaotad. Isegi kui me ei lahku praegu platsilt püstipäi, oleme saatnud korda midagi erakordset. Eriti kui panna see Eesti-suguse väikeriigi konteksti. 

[Seejärel võttis küsimisjärje üle Delfi ajakirjanik Märt Roosna]
 

Mul on küsimus, mis ma tean, sulle ei meeldi. Sel turniiril oli meie suurimaks valukohaks diagonaalründaja positsioon. Aga ühe mehe, kes lööb palle maha Türgi liigas, jätsime lihtsalt koju – Oliver Venno. 

Mind ei huvita see jutt. Andsime talle selge eesmärgi. Tal oli sarnaselt teistega viis nädalat aega [et õigesse kaalu jõuda]. Teised tegid seda. Ma ei taha sellest rohkem rääkida, sest austan teda väga. Jah, ta on väga hea mängija, aga ainult siis kui ta on vormis.

Aga järgmisel aastal?

See on täielik jama, millest sa räägid. Tema otsustas seda, mitte mina. Tema otsustas, et tahab kaaluda üle 120 kg (piiriks seati 115 – K.J.) ning seepärast ei ilmunud ta ka kohale. Seadsime kõigile eesmärgid ja andsime viis nädalat aega. Ning nüüd sa hakkad mind ründama? Veelkord, see polnud minu otsus. 

Saan aru, et ta kaalub Türgi liigas mängides ikka 120...

Ütle mulle, sa oled tark kutt. Mitu mängu ta Gdanskis (eelmisel EMil – K.J.) lõpuni mängis ja palju punkte tõi? Millal oli Venno viimati koondises heas hoos? Ma ütlen sulle: mullu Kuldliigas, kui ta mängis nurgaründajat. Aga selle turniiri parimaks mängijaks valiti Renee Teppan! 

Aga turniiri parim nurgaründaja oli ju Venno.

Jah, sest ta oli motiveeritud tegema midagi teistsugust.

Aga Türgi liiga? See on ju hea liiga ja seal mängib ta väga hästi.

Aga mida ta Kuldliigas tegi? Ta ei suutnud ühtegi palli maha lüüa. 

Tõsi.

Kui otsustame midagi ja ta otsustab ise, et on 120 kilo... Mine ja küsi Nimirilt, kui palju ta kaalub! Kas oskad öelda, mitu korda on ta selle kuue aasta jooksul, mis olen siin olnud, toonud 35 punkti nagu see kutt? See on see tase, mida siin turniiril diagonaalründajate osas näeme. 

Aga järgmine aasta? Kas näed teda Eesti koondises?

Ma ei mõtle sellele praegu. Mõtlen nendele, kes on praegu siin. Ta otsustas, et ei taha tulla. Aga kindlasti: kui ma jätkan, siis 120kilosena ta koondisesse ei kuulu. Ta võib olla selline, nagu tahab. Aga kui ta on Türgi liigas nii hea, siis miks ta Itaalias ei mängi? Minu jaoks on ta imeline mängija. Ta teab seda, armastan teda nii inimesena kui ka mängijana.

[Emotsionaalseks kiskunud arupärimine Venno teemal otsustati pärast seda rahulikult kätt surudes lõpetada ning jätkati teiste teemadega]

Kas sul on täna midagi öelda kohtunike kohta?

Kas sa ei näinud Hollandi varasemaid mänge? Ootasimegi seda. Nad mängivad ju kodus. See pole esimest korda, kui sidemängija nõnda palli käsitseb. Kui sain kollase kaardi, panin suu kinni, kuna öeldi, et kui ma seda ei tee, saan punase. Nad mängivad kodus.

Me ei saa sellest mängust tragöödiat teha. Keerasime ise asja p***e, kui Makedoonia (ilmselt peab silmas Montenegrot – K.J.) mänguks valmistusime. Poleks seda olnud, ei räägiks me praegu kohtunikest. Oleks me seal paremini mänginud, siis... isegi vastased ei uskunud, et me nii võiks mängida. Nemad arvasid, et tuleb kiire matš. 

Kas me oleks saanud sel turniiril midagi teisiti teha?

Ei, teeksin kõike samamoodi. Teadsin, et need neli mängu, mis tulevad pärast avakohtumist Poolaga, on karmid. Tegelikult oli küsimus suhtumises, kuidas seda mängu alustasime. Misiganes põhjusel polnud meil hiljem samasugust energiat nagu täna. Ka Tšehhi vastu oli nii. Pärast toda mängu polnud mul kellelegi etteheiteid. 

Kas läheme homme Ukraina vastu oma parimas koosseisus?

Annan teistele ka võimaluse. Nägime täna mängu lõpus ka, et Robert Täht on lihtsalt läbi omadega. See on ka põhjus, miks ma ta Poola vastu pingile võtsin. On imetlusväärne, et ta üritab kaheksa nädalat pärast operatsiooni väljakul niimoodi võidelda.