ÜLEVAADE | Kuhu paigutuvad latti kolistanud võrkpallurid võrdluses jalka- ja kossumeestega? (1)

Ühelgi Eesti neljast suurest pallimängukoondisest (jalg-, korv-, võrk- ja käsipall) pole pärast taasiseseisvumist MMile siiani asja olnud. Kõige lähemale on jõudnud korv- ja võrkpallurid, kel jäi vastavalt 1993. ja 2017. aastal puudu kõigest üks võit. 

EM-finaalturniirile on jõudnud samuti vaid võrkpallurid (viiel korral) ning korvpallurid (kolmel puhul). Taasiseseisvunud Eesti pallimängualade krooniks on mõistagi kossumeeste 1993. aasta EMi kuues koht. Pärast seda on korvpalluritel näppude vahele jäänud 14. (2001) ning 20. koht (2015). 

Võrkpalluritel on lisaks tänavusele 24. positsioonile ette näidata 13. (2017), 11. (2015), 12. (2011) ja 14. koht (2009). Käsipallurid ja jalgpallurid on mõlemad korra suurturniiri uksele küll koptanud, kuid sisse neid veel lastud pole. 

Vutimeeste tipphetk oli 2012. aasta EM-valiksari, kui Tarmo Rüütli juhendamisel jõuti play-off'i, kus saadi kahe mängu kokkuvõttes 1:5 kolakas Iirimaalt. Käsipalli tipphetk jääb samuti 2012. aasta EMi eelsesse aega: paraku kaotati otsustavas kohtumises 25:31 Makedooniale ning tšempionaadi uks jäi suletuks. 

Kuni tänavuse aastani selgitati korvpallis MMile pääseja EMi põhjal. Tänavuse MMi eel toimus esimest korda MM-valiksarja Euroopa kvalifikatsioon, mille Eesti koondis lõpetas 21. kohal. Ehk kolm kohta kõrgemal, kui EM-finaalturniirile jõudnud võrkpallurid. 

Allpool toodud graafikus võrdleme pallimängukoondist lõppkohti EM- ja MM-valiksarjades: