Neuville meenutas Tšiili avariid: ma ei tunne siiani täielikult oma vasakut jalga (1)

Thierry, räägi, kuidas nägi õnnetus välja sinu vaatevinklist?

Tegemist oli väga karmi avariiga, kus käisime autoga üle katuse ning saime seejärel päris mitu kõva lööki. FIA (Rahvusvaheline Autospordiliit – K.J.) mõõtis kokkupõrke tugevuseks 22G-d. Esimestena jõudsid meie juurde pealtvaatajad, kes aitasid meil masinast välja ronida.

See oli võimalik ainult läbi esiklaasi. Kuna ma ei saanud rooli koha pealt välja ronida, pidin ennast üle käsipiduri vinnama. Siis sain aru, et ma ei saa oma jalale toetada ning pealtvaatajad tõmbasid mind välja. Selleks hetkeks oli Nicolas [Gilsoul, kaardilugeja] juba autost väljas.

Enne arstide avariipaika jõudmist tahtsid pealtvaatajaid meid igal võimalusel aidata. Neile oli keeruline olukorda selgitada, kuna keegi ei rääkinud inglise keelt. Kui meedikud lõpuks kohale jõudsid, läbisime kõik vajalikud testid ning mind lennutati helikopteriga Concepcioni haiglasse

Kui tõsised teie vigastused olid?

Nicholas lasti kohe pärast arstikontrolli vabaks. Minule tegi muret mu vasak jalg, mis oli säärest paiste läinud ning hüppeliiges. Hüppeliigeses oli mul lahtine haav, mis vajas ka õmblusi. Seda, et ka mõned sidemed olid viga saanud, sain teada alles Euroopasse jõudes ning Monacos arsti juurde minnes.

Mis nõu arstid sulle andsid?

Kõndisin juba Euroopasse jõudes karkudel, kuid siia jõudes selgus veel, et mu hüppeliigese sidemed oli rebenenud. Ma ei tunneta oma vasaku jala väliskülge siiani kõige paremini, kuid arsti julgustasid mind, et see peaks aastaga taastuma. Nagu ka hüppeliigese liikuvus. Suures plaanis öeldi mulle, et paranemine võtab aega kuus kuni kaheksa nädalat ning paistetus kaob kuu ajaga.

Kas sul tuli vigastuse tõttu ka midagi muuta, enne autorooli naasmist?

Ei. Ma istusin väga kiiresti autorooli – õnnetuse ja järgmise testi vahele jäi kõigest kaheksa päeva. Tunnetus oli kohe väga hea. Ma tunnen ennast roolis väga kindlalt ning selliseid õnnetusi ei juhtu liiga tihti. Saime kiiruse võrdlemisi kiiresti tagasi ning järgmisel rallil Portugalis olime juba poodiumil.

Kui tähtis oli võimalikult kiiresti uuesti autosse istuda?

See oli minu ainus prioriteet sel ajal. Ma ei kahelnud kordagi, et äkki ma ei suuda enam rooli istuda.

Kui palju erineb see avarii ringraja õnnetusest?

Leian, et me ei saa WRC-d vormel 1-ga võrrelda, sest nad on oma ülesehituselt niivõrd erinevad. Ringrajal on rajatöölised sulle väga lähedal ning jõuavad sündmuspaika kümne sekundiga. WRC-s sõltume väga pealtvaatajatest. Aga FIA ja WRC on näinud palju vaeva selle nimel, et sõitjate ja autode turvalisust parandada.