Raina Uibo: kirjutasin Maicelile, et ema jäi ka ellu! (3)

"Kodus on vabam õhkkond," selgitab Raina, miks ta Doha MMi meelsamini televiisorist vaatab. "Saan oma emotsioonidega üksi olla ja vajadusel eemale minna, pinget on lihtsam taluda. Ma ei ole pisarate valaja, aga mu ärevus avaldub teistmoodi. Sisimas on meeletu ärevus, pulss läheb kõrgeks."

Pärast poja ja tema bahamalannast abikaasa Shaunae Miller-Uibo hõbemedali võitmist õnnitles Raina mõlemat telefonisõnumiga. "Kirjutasin Maicelile, et ema jäi ka ellu! Vastuseks tuli suur naeratav nägu," räägib ta muheldes.

Ema teabki kõige täpsemalt, kui raske teekonna pidi Maicel poodiumile astumiseks läbima. Kahel eelmisel välitiitlivõistlusel sundisid traumad 26aastast sportlast katkestama, tagatipuks käis ta eelmisel sügisel jalaoperatsioonil. "Mitmevõistlejatel on palju vigastusi," lausub Raina. "Samas on see paljudel aladel nii, treenitakse piiri peal."

Millal ema märkas, et Maicel pürib tippsportlaseks? "Kooli ajal oli ta tavaline poiss, kes tegi trenni. Harjutama läks ta ise, mina ega isa pole teda kunagi sundinud. Ta tahtis väljas joosta ja palli taga ajada. Maicel ei ole kunagi trennist kõrvale viilinud. Tõsisemaks muutus sporditegemine kaheksandas klassis."

Ema teab, et Maicelile ei meeldi enne etteastet ootusi kõrgeks ajada. "Parema meelega arutleb ta alles pärast võistlust, miks nii läks," märgib Raina. "Maicel üritab alati teha oma parimat tulemust."

Ehkki Maicel elab enamasti USAs, suhtleb ema temaga palju. "Käisin juuli lõpus ja augusti alguses neil külas. Näen, et ta on rahul ja õnnelik. Nad sobivad Shaunaega hästi," nendib Raina.