Kergejõustik

ÕL DOHAS | GALERII JA VIDEOINTERVJUU | Magnus Kirt: sain õhus aru, et õlg on liigesest väljas (18)

Kaarel Täll, Doha, 7. oktoober 2019, 01:52
Magnus Kirdi MM lõppes hõbemedali ja vigastusega.Foto: AP/Scanpix
Hoojooks. Vise. Õhulend. Maandumine... Järgmisel hetkel tõuseb Magnus Kirt tavaliselt püsti, kuid seekord mitte. Tänavuse hooaja edetabelijuht jääb Dohas staadionikattele lebama, hoides kinni vasakust õlast. Peagi saabuvad meedikud ja veidi hiljem lahkub MMi hõbedamees kanderaamil areenilt.

See kõik võtab sõnatuks. Kirt võidab teisel katsel visatud 86.21ga hõbemedali, aga... Kuld läheb õhtu suurüllatajale grenadalasele Anderson Petersile. Arvestades üldist maailma odaviske taset, on isegi uskumatu, et kulla hind on seekord 86.89. Ka pronksimehe Johannes Vetteri 85.37 on numbriliselt väikestviisi põrumine.

Samal teemal

Varsti jõuab Kirt koos Petersi ja Vetteriga autasustamisele. Käsi ripub kaelas ja kaaslastele plaksutab ta parema käega vastu puusa koputades. Väike naeratus kumab Kirdi näolt siiski läbi ning hõbemedal saab pika suudluse. Pärast tseremooniat ja Grenada hümni kuulamist läheb Kirt meditsiinilistele uuringutele.

„Sain õhus aru, et õlg on liigesest väljast. Õnneks ma mingit raksu ei tundnud,“ vahendas pärast autasustamist Kirdi sõnu Eesti koondise juht Kristel Berendsen.

Kirdi täpne diagnoos jäi pühapäeva õhtul veel teadmata. „Doktor Madis Rahu ja Indrek Tustit (füsioterapeut ja treener – toim) tõmbasid käe paika, aga röntgen või MRT tuleb ära teha,“ ütles Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. 

Ootamatuste MM

Kui minna ajas veidi tagasi, tundus üsna kindel, et kulla ja hõbeda jagavad omavahel Kirt ja Vetter. Sakslane paugutas juba soojenduskatsetel oda 88 meetri ligi, samal ajal loopis Kirt oma piiki 60 või 70 meetri peale. Ses osas on meie mehe kombed aastate jooksul muutunud – veel 2015. aastal rääkis ta pärast Kohila võistlust, et viskas soojenduskatseid 83-84 meetri peale. Nüüd on tarkust ja kogemust juurde tulnud.

MMi lõppvõistluse algus oli aga täiesti teist nägu: Vetteri avakatse läks täiesti aia taha ning Kirt paugutas mõned minutid pärast teda 83.95 ja läks liidriks. Seda tulemust ei tasunud alahinnata, sest selle järel võis Tõrva mees peaaegu kindel olla, et pääseb kaheksa sekka ja saab viis korda veel visata. Vetter kindlustas koha kaheksa seas teisel katsel: 85.37.

Viimasele kolmele katsele mindi vastu esikolmikuga: Peters 86.69, Kirt 86.21, Vetter 85.37. Kätte jõudsid otsustavad hetked. Kuigi kullamäng pidi olema Vetteri ja Kirdi vahel, ei teadnud keegi, mida Petersist oodata ega arvata. Samal ajal langesid konkurentsist kolm potentsiaalset medaliootustega meest: Keshorn Walcott, Julius Yego ja Chao-Tsun Cheng.

Neljandal katsel sai selgeks, et Vetter on närvis. Sooritus läks täielikult nässu. Kirt viskas 85.90, kuid üllatusmees Peters pani juurde ja saatis oda 86.89 peale. Viiendal katsel läks Kirt endast kõike andma, kuid juba oda lennust oli näha, et midagi on valesti. Saabuski hetk, kus eestlane enam püsti ei tõusnudki ning jäi kanderaami ootama...

Kaks sakslast vajusid mutta

Vaatamata õnnetule vigastusele on MMi hõbemedal pööraselt tugev tulemus. Odaviskes tipus püsimine on täpisteadus, kus heaks tulemuseks peab iga pisiasi ideaalselt klappima. Suurepärasteks näideteks kerkisid MMil Saksamaa tähed Andreas Hofmann ja Thomas Röhler, kes Doha kvalifikatsioonis täielikult põrusid ning vastavalt 20. ja 23. koha said. Kuigi Röhleri vorm oli terve aasta jooksul kõikuv, mõjus nende kahe tulemuse kombinatsioon ikkagi šokina.

Veidi enam kui aasta tagasi toimunud Berliin Euroopa meistrivõistlustel võitis Röhler kulla, Hofmann hõbeda ja Kirt pronksi. Samas jäi kodusel suurvõistlusel medalita Dohas säranud Vetter. Järjekordne tõestus, et sel alal pole aastad, kuud, päevad, tunnid ega isegi minutid vennad.

„Kindlasti mängis pikk hooaeg oma rolli, aga 84 meetrit ehk kvalifikatsiooninorm peaks isegi kehva vormiga käe sees olema,“ teatas Röhler laupäeval. „Polnud lihtsalt minu päev. Meil käib kahe aasta pikkune treeningtsükkel, et olla heas hoos Tokyo olümpial. Seetõttu võib kohati tehnika laguneda ja siin nii juhtuski.“

Kui Röhler leidis hävingule selgitusi, siis Hofmann oli täiesti liimist lahti: „Mul pole sõnu. Olen endas üdini pettunud. Püüan juhtunut aktsepteerida ja eluga edasi minna.“

Selliste meeste vormikõverate kõikumine annab Kirdi viimasele kahele hooajale veelgi enam väärtust. Tuletame meelde, et Röhleri CVs on lisaks Berliini triumfile ka Rio olümpiakuld.

Iga teekond väikesest Eesti linnakesest maailma tippu on pikk ja keeruline. 80 meetri meheks kerkis Tõrva poiss aastal 2015 ehk 16 kuud pärast isa Peeter Kirdi surma. „Odavise hakkab 80 meetrist. Nüüd võib öelda, et lõpuks olen odaviskaja!“ teatas Kirt toona. Jutt jätkus lahkunud isa teemal: „Tema toetuseta poleks ma praegu odaviskaja, käiksin ilmselt tööl. Kahju, et ta seda võistlust ei näinud. Aga küllap ta suutis neid sündmusi ette näha ja sellepärast utsitaski mind tippu pürgima!“

Samal aastal jättis Kirt endast maha märgi, mis andis aimu tema tegelikust potentsiaalist: septembris lennutas ta isiklikuks rekordiks juba 86.65 ehk ühe suvega sai nn 70 meetri mehest arvestatav konkurent kõigi meie planeedi tippude jaoks. Veidi ootamatu oli ehk tõik, et järgmine rekordiparandus saabus alles 2018. aastal Tartus – 88.65. Tänavu kandus oda esimest korda üle 90 meetri.

Nagu mitmedki teised kergejõustiklased, polnud Kirdi alavalik nii mustvalge, nagu võiks tagantjärele arvata. Näiteks Õhtulehe veebikeskkonna spordiuudistesse jõudis ta esmakordselt 2009. aastal, kui kajastust sai Karel Leetsaare mälestusvõistlus. Kirt hüppas seal kõrgust ning samast aasta pärineb ka tema isiklik rekord 2.10. Võrdluseks, tema toonased odakaared ületasid napilt 70 meetri piiri. Viimati lõi ta kõrgushüppevõistlusel kaasa 2016. aasta 26. detsembril, ületades Pärnus 1.97.

Odaviske lõppvõistlus Doha MMil:

  • 1. Anderson Peters (Grenada) 86.89
  • 2. Magnus Kirt (Eesti) 86.21
  • 3. Johannes Vetter (Saksamaa) 85.37
  • 4. Lassi Etelätalo (Soome) 82.49
  • 5. Jakub Vadlejch (Tšehhi) 82.19
  • 6. Julian Weber (Saksamaa) 81.26
  • 7. Marcin Krukowski (Poola) 80.56
  • 8. Kim Amb (Rootsi) 80.42
  • 9. Norbert Rivasz-Toth (Ungari) 79.73
  • 10. Chao-Tsun Cheng (Taipei) 77.99
  • 11. Keshorn Walcott (Trinidad ja Tobago) 77.47
  • 12. Julius Yego (Keenia) X

Kirt tiitlivõistlustel:

  • 2014, Zürichi EM – 74.33, 22. koht
  • 2015, Pekingi MM – 78.84, 22. koht
  • 2016, Amsterdami EM – 74.64, 26. koht
  • 2016, Rio OM – 79.33, 23. koht
  • 2017, Londoni MM – 80.48, 11. koht (kvalifikatsioonis 83.86)
  • 2018, Berliini EM – 85.96, 3. koht (kvalifikatsioonis 83.15)
  • 2019, Doha MM – 86.21, 2. koht (kvalifikatsioonis 88.36)

Kirdi hooaja tippmargid:

  • 2009: 72.97 (Tõrva)
  • 2010: 71.41 (Tartu)
  • 2011: 70.07 (Rakvere)
  • 2012: 76.97 (Tallinn)
  • 2013: 79.82 (Tallinn)
  • 2014: 79.70 (Tallinn)
  • 2015: 86.65 (Kohila)
  • 2016: 84.47 (Tartu)
  • 2017: 86.06 (Orimattila)
  • 2018: 89.75 (Rabat)
  • 2019: 90.61 (Kourtane)

Kirdi isiklikud rekordid teistel aladel:

  • Kõrgushüpe: 2.10 (2009. aastal Valgas)
  • Kaugushüpe: 6.72 (2010. aastal Pärnus)

Kirdi tänavused võistlused:

  • 25. mai, Vantaa – 89.33 (1. koht)
  • 31. mai, Tartu – 87.65 (1. koht)
  • 11. juuni, Turu – 88.32 (1. koht)
  • 13. juuni, Oslo Teemantliiga – 84.74 (2. koht)
  • 20. juuni, Ostrava – 90.34 (1. koht)
  • 22. juuni, Kuortane – 90.61 (1. koht)
  • 12. juuli, Monaco Teemantliiga – 87.47 (2. koht)
  • 24. juuli, Joensuu – 87.35 (1. koht)
  • 10. august, Varaždin – 81.47 (1. koht)
  • 17. august, Tallinn – 87.57 (1. koht)
  • 18. august, Birminghami Teemantliiga – 85.29 (3. koht)
  • 24. august, Pärnu – 85.61 (1. koht)
  • 29. august, Zürichi Teemantliiga – 89.13 (1. koht)
  • 10. september, Minsk – 88.91 (2. koht)
  • 24. september, L'Alfas del Pi –88.20 (1. koht)
  • 6. oktoober, Doha MM – 86.21 (2. koht)

18 KOMMENTAARI

k
Keha Kultuur 7. oktoober 2019, 14:08
Täiskasvanud mees nüüd vedeleb seljapeal niimoodi ? Lurichi ajal pandi mehed selili ikka maadlusvõttest.Tänapäeva noorsugu on hukas ! Sõdurpisid käivad kah ööseti emale kaissu,ime kui tissi ei anta !!!
s
Signe 7. oktoober 2019, 12:41
Ühelt poolt tahaks nii väga rõõmustada kahe hõbemedali üle, aga kui näed sportlast niimoodi valudes maas lebamas...siis tuleb nutt peale. Neil hetkede...
(loe edasi)
Loe kõiki (18)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee